Tulemas on perseiidide tähesadu

Tõravere observatooriumi kinnitusel võib selge taeva korral järgneva paari öö jooksul Eestis näha meteoorisadu, mida põhjustavad Perseuse tähtkujust väljuvad meteoorid ehk perseiidid.

Tõravere observatooriumi tähefüüsika töörühma spetsialist Alar Puss ütles ETAle, et meteooride langemise parimad ööd on küll möödas, kuid selge ilma korral võib neid käesoleval nädalal veel näha.

Pussi sõnul oli perseiidide langemise tippaeg ööl vastu pühapäeva. “Järgnevate päevade jooksul jääb neid vähemaks ning nädala lõpuks peaks nende langemine lõppema,” lisas ta.

Perseiidid on augustikuised lendtähed, mis kuuluvad koos geminiidide ja kvadrantiididega põhjataeva kolme kõige intensiivsema meteoorivoolu hulka. Need voolud annavad regulaarselt igal aastal ühel ja samal perioodil 40 kuni 50 heledat palja silmaga nähtavat meteoori tunnis.

Meteoorivool kujutab endast lähedastel orbiitidel ümber Päikese tiirlevate kosmiliste osakeste — nn. meteoroidide — müriaadi. “Heade voolude” omapäraks on see, et meteoroidid on jaotunud piki mingit keskmist orbiiti enam-vähem ühtlaselt ja et Maa möödub vähemalt kord aastas selle orbiidi lähedalt. Sel ajal näeme taevas hulgaliselt “langevaid tähti“ — suurel kiirusel atmosfääri tungivatest osakestest järele jäävaid tulejälgi.

Perseiidide tekitajat, Swift-Tuttle’i komeeti, nähti viimati 1993.a. Nii selle komeedi kui perseiidide tiirlemisperiood on 110 aastat.

Järgmist suurt tähesadu peaks Eestis nägema 17. novembri paiku, kui langema peaksid Lõvi tähtkujust saabuvad leoniidid. “Novembris kipub ilm pilviseks ning siis pole tähesadu võimalik jälgida,” ütles Puss.

Ainus “peaaegu ennustatavate” tähesadude tekitaja on 1866.a. avastatud Tempel-Tuttle’i komeet, mis möödub Maast eeloleval talvel. Selle komeediga seostatav meteoorivool on näha 17.-18. novembril ja kannab Lõvi tähtkujus asuva radiandi järgi leoniidide voolu nime.