Tule ja vaata, kuidas põlevkivikarjäärist saab mets!
Nii nagu taasmetsastatake iga raielank riigimetsas, nii pannakse uus metsapõlv kasvama ka kaevandamisjärgselt tasandatud karjääriosale. Sel aastal taasmetsastas RMK Ida-Virumaal 81 ha maad Aidu, Vanaküla ja Narva karjäärides. Lisaks taasmetsastati 36 ha Kiviõli põlevkivikarjääri maid, kirjutab RMK Ida-Virumaa metskonna metsaülem Alar Süda.
Valdavalt männid ja kased
Kõige rohkem istutatakse ammendatud põlevkivikarjääridesse mändi ja kaske, sest neile sobib karjääri pinnas kasvamiseks kõige paremini. Suuri puhtmännipuistuid ei rajata, teede äärtesse ja männialade vahele istutatakse kaseribasid, et tuleoht oleks väiksem. Kask tekitab langevate lehtedega kiiremini karjääri pinnale ka vajaliku huumusekihi.
Enne istutamist tasandab karjääri omanik maapinna, samas rajatakse või markeeritakse ka tulevane teekoht ning ehitatakse vajadusel puistangule pealesõidutee. Taimed pannakse mulda kohe kevade tulles, vahetult pärast lume ja maapinna sulamist.
Puude kasvamaminek oleneb kõige enam istutusaegsest ilmast, oluline on maapinna piisav niiskus ehk see, et istutusperioodil sajaks vihma. Muidu kuivatavad päike ja tuul karjääripinnase kiiresti ja istutamine muutub nii kuivuse kui ka pinnase kõvaks muutumise tõttu mõttetuks. Kui kevadist niiskust pinnases jätkub, läheb kasvama 80-90% istutatud taimedest.
Tavapärased hooldustööd
Värskematel karjääriosadel ei ole metsakultuuri rohtumist eriti karta. Vanematel tasandatud aladel võib kultuuri kasvamist segada mesikas ja paiseleht. Siis tuleb kultuuri hooldada ning taimedele valgust anda.
10-20 aastat pärast istutust teostatakse endistes põlevkivikarjäärides valgustusraie, mille käigus raiutakse kultuuridest välja kasvama hakanud paju ja remmelgas ning vajadusel ka alla jäänud nõrgemad ja kuivanud puud. Vanemates karjäärikultuurides teostatakse ka harvendusraiet. Raiest saadakse põhiliselt paberipuud.
Teadlaste huvi all
RMK töö ammendatud põlevkivikarjääride metsastamisel on kestnud alates organisatsiooni loomisest 12 aastat tagasi. Metskonnad on põlevkivikarjääride metsastamisega tegelenud aga juba alates 1960. aastast alates. Tänaseks on Ida-Virumaal metsastatud enam-vähem kõik senise põlevkivi kaevandamisega rikutud maa. Aidus on seda suurusjärgus 20 km2 ja Narva karjääris umbes 30 km2, Vanakülas 1,3 km2. Selle pinna sees on ka teed ja järsakud. Praegu korraldab RMK ammendatud põlevkivikarjääride taasmetsastamist Eesti Energia Kaevandused ASile ning Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le.
Rekultiveeritud alad on teadlaste tähelepanu ja jälgimise all ning mitmete teaduslike tööde allikaks. Tulenevalt vanusest on hulk endisi metsakultuure jõudnud tagasi metsamajanduslikku kasutusse, piirkonnas kasvab jõudsalt harvendusraiete maht. Metsateadlased on arvanud, et karjääris istutatud esimese põlvkonna mets võib olla halvema tervisega ja võib vajada varasemat lõppraiet. Suur osa raiet vajavatest vanematest karjäärikultuuridest asub jätkuvalt riigi omandis oleval maal, mistõttu seal ei tohi raiet teostada ja tuleb oodata maareformi lahendusi.
Kuidas endisest põlevkivikaevandusest saab ilus roheline mets, tule vaata RMK perepäeval, mille kohta loe lisa ja registreeru SIIN!
Aidu karjäär asub Kohtla-Nõmmest 6 km kaugusel läänes Kohtla-Nõmme, Püssi ja Maidla asulate vahel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!