Tühi kõht aitab haigustega võidelda

 (15)
Tühi kõht aitab haigustega võidelda
AP/Scanpix

Tühja kõhuga mobiliseerib meie keha haigusetekitajate vastu end rohkem kui pärast korralikku einet, selgus Saksa teadlaste uuringust.

Toitumisega pole otseses seoses mitte meie immuunsüsteem, vaid üks sellest sõltumatu iidne mehhanism, mis esineb pea kõigil loomadel. Need immuunkaitsega valgud, nimetusega antimikroobsed peptiidid, võitlevad kehasse tungida üritavate bakterite vastu, lahustades nende rakukesta. Tänu neile peptiididele ei pea meie immuunsüsteem olema pidevas häireseisundis, mille kõrvalmõjul võiksid tekkida kroonilised põletikud või autoimmuunhaigused, kirjutab Tarkade Klubi.

Bonni ülikooli juures asuva LIMES-i instituudi teadlased näitasid nüüd nii äädikakärbeste kui ka inimkudede peal, et antimikroobsete peptiidide süsteem on seotud insuliini signaalirajaga. Selle aktiivsust omakorda juhib otseselt meie toitumine.

Tarkade Klubi veebruarinumbris:
• Kuidas lugeda mõtteid?
• Droonid — tulevikusõdade põhirelvad
• Salenemist tõotavad jalatsid
• Eksplaneet Pluuto lugu
• Eksperiment Aafrika vaesuse vastu
• Euroopa esimene kõrgkultuur


Näljanäpistusega, aga ka näiteks füüsilise pingutuse, kas või trepist ronimise järel, langeb meie rakkudes energiatase, ühes sellega ka insuliini tase. Bonni teadlased avastasid, et see aktiveerib FOXO transkriptsioonifaktorid ehk geenid, mis lülitavad sisse ja välja teisi geene.

Kui rakud tunnevad, et energiast jääb puudu, lülitab FOXO sisse antimikroobseid peptiide tootvad geenid ning nood siirduvad kehasse patrullima. Teadlaste seletusel on see ennetav abinõu, sest nälja puhul on rakud stressiseisundis ja nõnda paremini rünnatavad.

“See juhtub iga päeva igal minutil,” kirjeldab uurimust juhtinud professor Michael Hoch. “Imetlusväärne selle juures on see, et immuunsüsteemi toimimine sõltub otseselt sellest, mida ja kui palju me sööme. Potentsiaalse ohtliku olukorra puhul, mil meil on liiga vähe energiat, tugevdadatakse keha ja välismaailma vahelist kaitsemüüri.”

Sarnane mehhanism esineb peagu kõigil loomadel, viidates sellele, et selline kaitse arenes ilmselt välja juba varastel hulkraksetel.

Edasi soovivad teadlased uurida, kas ja kuidas on see mehhanism seotud levinud teadmisega, et vähemalt äädikakärbestel ja hiirtel pikendab kalorivaene dieet eluiga. Samuti seda, kas ja kuidas võib see mängida rolli liigsöömisega seotud haigustes, nagu teise tüübi suhkrutõbi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare