Teadlased siirdasid laborihiirte peadesse edukalt tibatillukesed inimajud

 (15)
Teadlased siirdasid laborihiirte peadesse edukalt tibatillukesed inimajud
Katsetega mitteseotud USA laborihiir.AP

Hiired võtsid siirikud omaks, varustasid neid vere ja toitainetega ja nii inimpäritolu ajumaterjal kui ka hiirte endi ajukoed suhtlesid omavahel. Inimaju pisiversioonid arenesid suurema osa hiirte peades ka edukalt edasi.

Esmalt kasvatati laboris katseklaasis inimese tüvirakkude põhjal inimaju pisikesed versioonid ehk organoidid valmis. 50 päeva hiljem, kui need olid umbes läätsesuurused, eemaldati hiirte ajukoortest tilluke tükike kude ja asendati inimaju siirikute ehk implantaatidega.

Konkreetse katse eesmärk oli uurida skisofreeniat, kuid sama tehnikat võib tulevikus ka teistmoodi kasutada – näiteks selleks, et kasvatada ajukoore kude doonororganina väljaspool inimkeha.

Hiirtele vaadati otse pähe

Väikesed inimaju-organoidid siirati kokku enam kui 200 hiire pähe. Umbes 80% neist hakkasid „tööle“, said hiire vereringest toitaineid ja hapnikku ja olid kaks nädalat hiljem sirutanud ümbritsevasse hiire enda ajukoesse aksonid (närvikiu telgsilindrid, mida mööda impulsid rakust väljapoole kanduvad). Nii organoid kui ka hiire enda aju töötasid sünkroonis, mis tähendas, et need suhtlesid omavahel. Kõige kauem püsisid organoidid hiirte peas "elus" kuni 233 päeva.

Californias San Diegos asuva Salki instituudi teadlased, kes asja ette võtsid, asendasid veel osa hiirte koljudest läbipaistva kaanega, nii et sõna otseses mõttes oli võimalik närilise pea sisse näha.

Seotud lood:

Inimaju pisiversiooni hiirde siirdamine tekitas palju küsimusi: kas see muudab näiteks kuidagi hiire intelligentsust, mõjutab teadvust või lausa identiteeti? Selgus siiski, et see ei mõjutanud ei looma arukust ega käitumist teiste hiirtega võrreldes mitte kuidagi.

Esimesed organoidid loodi aastal 2013

Niisuguseid organoide on laboreis kasvatatud juba mõnda aega, aga nende suurus on piiratud, sest rakke ei ole võimalik piisavas mahus toitainetega varustada. Popular Mechanics ütleb, et esimesed ajuorganoidid loodi tüvirakkudest aastal 2013 ja sestsaati on suudetud luua struktuure, mis meenutavad loodete ajudes olevaid, samuti on organoidides kasvanud tosinaid eri tüüpi ajurakke ning neis on tekkinud ka mõned väärarengud, mis meenutavad neid, mis põhjustavad neuroloogilisi haigusi.

Varasemalt ei ole organoidid üle viie nädala elus püsinud, kuna hapnik ja toitained ei jõua sügavaimatesse osadesse. IFLScience ütleb, et hiljuti sai üks teadlastetiim aga valmis sellise miniaju, mis kasvatas endale külge ka päris oma veresooned. See tähendab, et laboris on võimalik hakata looma ka suuremaid organoide.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare