Teadlased pildistasid veritsevat südant

Esimest korda õnnestus arstidel saada pildile infarktijärgselt veritsev süda. Arstid loodavad, et tulevikus on sellest tehnikast infarktijärgses ravis palju kasu.

Värske uuringu järgi on südamelihase veritsemine otseses seoses infarkti raskusastmega. Mida rohkem verd, seda tõsisem on patsiendi olukord, vahendab

Novaator

LiveScience’i uudist.

„Me ei oska veel vastata, kas veritsemine ise teeb olukorra raskemaks,“ ütleb Stuart Cook Londoni Imperial College’ist. „Mida paremini teame, mis toimub infarkti ajal ja pärast seda, seda paremad võimalused on teadlastel leida uusi raviviise, mis infarkti üle elanud inimesi tõhusamalt aitaksid.“

Infarkt tekib, kui südamesse verd ja hapnikku transportivas arteris tekib tromb. Tavaliselt avatakse veresoon uuesti ning ummistunud koha asemele pannakse metalltoru, mis laseb verel taas takistamatult südamesse voolata.

Hiljuti korraldatud uuringud on kinnitanud, et patsiendi südamelihas võib verevoolu taasavamise järgselt uuesti veritsema hakata. Sellise olukorra mõjudest inimese tervisele on aga arstidel siiani üsna ebamäärane arusaam.

Südamelihase veritsemist on veres leiduvate rauaosakeste tõttu võimalik magnetresonantstomograafia abil pildistada, mida teadlased ka 15 hiljuti infarkti üle elanud inimese südame uurimiseks tegid.

„Uuring annab meile uut infot kahjustuste kohta, mida infarkt südamele võib põhjustada,“ ütleb ajakirjas Radiology ilmunud artikli esimene autor Declan O’Regan.

Teadlased leidsid, et südamelihase veritsemine on seotud infarkti raskusastmega. Patsiendi lootused täielikule paranemisele olid seda väiksemad, mida enam verd nad südamelihase veritsemise tõttu kaotasid.