Teadlased otsivad Läänemere lämmastikureostuse vähendamise võimalusi

 (10)

Läänemeri
LäänemeriFoto: Siim Lõvi

Inimese põhjustatud lämmastikureostus meie veekogudes, nii põhja- kui ka pinnavees, on tõusvas joones keskkonnakaitse murekohaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Tallinna Tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased osalevad Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi teadusprojektis GURINIMAS, mis on seadnud eesmärgiks kvantitatiivselt hinnata lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres.

Liigne toitainete (peamiselt lämmastiku ja fosfori) sisaldus soodustab meie veekogude eutrofeerumist ja veekvaliteedi halvenemist pinna- ja põhjavees. Eutrofeerumine on lahtiseletatult vetikate vohamine ning sellega kaasnev lagunemisprotsess, mis omakorda põhjustab hapnikupuudust ja vee kvaliteedi halvenemist, see aga omakorda mõjutab negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.

„Praegu on oluline välja selgitada veekvaliteedi halvenemist põhjustavate toiteinete (lämmastiku- ja fosforiühendite) allikad – see viib ka nende likvideerimisvõimalusteni,“ rääkis uurimisrühma liige, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Arvo Iital.

Erinevate reostusallikate, sh näiteks metsast ja soodest tuleva looduskoormuse kohta on seni kahjuks suhteliselt vähe teavet. Seda lünka püüavadki teadlased antud projektiga täita.

„Hindame kogu Eesti (sh Liivi lahe) valgla bioloogiliselt omastatava lämmastiku voogusid erinevate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus) vahel ning lämmastiku ainevahetust atmosfääri ja hüdrosfääriga. Analüüsime lämmastiku importi ja eksporti Eestis ja Lätis ning nende valitud valglates (Pärnu ja Daugava jõgi),“ selgitas Iital.

Sellele tuginedes koostatakse kogu Eesti ja ka Liivi lahe lämmastiku bilanss ning määratletakse olulisemad riskipiirkonnad. „Oma uurimisprojektiga loome olulise lämmastikuringluse strateegia Läänemere regioonis, millele saab edaspidi toetuda vastava poliitika ja tegevuskava väljatöötamisel,“ lisas Iital. Analüüs valmib 2018. aasta sügiseks.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare