Saksa uurimisrühm, mida juhtisid molekulaarbioloogid Judith Haendeler ja Joachim Altschmied, viis läbi katsed hiirte ning inimkoe tükkide peal. Teadlased avastasid, et kohv mõjutab seda, kuidas meie veresoonete sees paiknevad rakud toimivad: näiteks hiirte peal oli selgelt näha, kuidas aktiveerusid teatud proteiinitüübid, mis panid vanad hiired käituma nagu noored närilisehakatised.

"Kui sa jood neli kuni viis tassi espressot, siis see parandab meie rakkude sees paiknevaid energiasüsteeme. See omakorda on ka tervisele hea," ütles Altschmied väljaandele Business Insider.

Teadlased on ka varem leidnud, et inimesed, kes joovad rohkem kohvi, on väiksema suremusega. Läbi viidud uuringute kohaselt on igapäevastel kohvitajatel 19% väiksem võimalus surra südame-veresoonkonna haigustesse.

Samuti vähendab kohvi joomine kõiksugu teisi olulisi terviseprobleeme - näiteks on igapäevaselt mõru joogi rüüpajatel väiksem võimalus haigestuda diabeeti, maksatsirroosi ja teatud vähitüüpidesse. Lisaks tabab kohvijoojaid väiksema tõenäosusega dementsus, Alzheimeri tõbi ja depressioon.

Oluline on aga see, et head asja ei saaks liiga palju. Maksimaalselt võib üks inimene päevas juua umbes kuus tassi kohvi. Lisaks ütles Altschmied, et tõenäoliselt ei aitaks kohvi joomine terviseprobleeme lahendada inimestel, kellel on juba vähk, kuna kohv laiendab veresooni ning annab seega kasvajatele arenemiseks rohkem hapnikku.

Uurimus on täismahus kättesaadav siin.