Teadlased: inimeste elueal ei pruugi olla konkreetset maksimumpiiri

 (17)
Teadlased: inimeste elueal ei pruugi olla konkreetset maksimumpiiri
Masazo Nonaka oma Guinnessi rekordite raamatu sertifikaati kätte saamasFoto: JIJI PRESS, AFP

Itaalia teadlaste poolt läbi viidud uurimuse kohaselt ei pruugi inimvõimete maksimum olla käes - selle aasta juunis avaldatud uurimus väidab ka, et inimeste surmarisk väheneb pärast kindla vanuse saabumist, vahendab Thelocal.it.

Teadlased on pikalt vaielnud, kas inimeste maksimaalse vanuse tipp on saavutatud. 2016. aastal teadusžurnaalis Nature avaldatud artikli kohaselt saabus see tipp 1997. aastal, kui prantslane Jeanne Calmant suri 122-aastaselt.

Teadusžurnaalis Science avaldatud uurimus väidab aga vastupidist: uue uurimuse kohaselt võivad inimesed elada palju vanemaks ning inimliigi maksimaalne vanus kasvab ajas. Kui esimene uurimus väitis, et inimeste maksimaalne vanus on 115 aastat ning Calmanti juhtum oli puhas juhus, siis nüüdne uurimus väidab, et otsest piiri inimeste vanusele ei ole olemas.

Uue uurimuse koostanud teadlased uurisid 3800 Itaalias elavat inimest, kes on elanud saja-aastaseks või vanemaks. Uurimustulemuste põhjal leidsid teadlased, et suremus väheneb oluliselt pärast seda, kui inimene ületab 105 aasta vanusepiiri.

"Kui me vananeme, muutub meie tervis nõrgemaks ja surmarisk järjest kasvab, jõudes aga ekstreemsetesse vanustesse, need riskid vähenevad," kommenteeris uurimuse tulemusi üks selle autoritest, Kenneth Wachter. Wachteri sõnul surmaoht küll ei vähene, kuid samas ei lähe see ka rohkem hullemaks. Teadlased kutsuvad sellist nähtust "platooks".

Seotud lood:

Teadlased uurisid inimesi, kes olid ajaperioodil 2009 kuni 2015 vanemad kui 105 aastat. Kokku oli selliseid juhtumeid 3836. Uurides samasse sünniperioodi kuuluvate inimeste suremusnäitajaid, selgus, et mida aeg edasi, seda rohkem suremus väheneb. "Wachteri sõnul annavad tulemused lootust, et inimvanuse maksimaalne piir ei ole veel kätte jõudnud.

Inimvõimete piiri võivad nihutada mitmed faktorid

Teadlaste hinnangul võivad inimea pikenemise põhjustajateks olla sotsiaalmajanduslikud põhjused ja arstiabi kättesaadavuse paranemine ja üldmeditsiini areng.

Uuringus aga on välja toodud, et teiste liikide puhul on sarnaste "suremusplatoode" põhjused kinni pigem evolutsioonilistes põhjustes. Just see on peamine indikaator, et inimeste maksimaalset vanust pole veel saavutatud.

Vaatamata sellele, et keskmine vanus on maailmas stabiilselt kasvanud alates 19. sajandist, on väga vanaks elavad inimesed siiski võrdlemisi haruldased. Pärast Calmanti surma 1997. aastal on kõige vanem inimene aastate lõikes keskmiselt olnud umbes 115-aastane, väga sarnane algselt välja pakutud inimeste maksimaalsele vanusele.

Ka Wachter tõdes, et nende uurimistulemused ei näita, et inimeste maksimaalne vanus oleks kõrgem kui Calmanti saavutatu. Tema sõnul ei ütle nende uurimistulemused sõnagi inimeste kohta, kes elavad rohkem kui 113-aastaseks, samas aga indikeerivad need siiski, et otsest piiri olemas ei ole.

Oma surmahetkel 122-aastane Calmant hoiab siiani maailma kõige kõrgema ea saavutanud inimese tiitlit. Hetkel vanima inimese tiitlile on mitu pretendenti: Supercentenarian Research Foundationi andmetel on maailma vanim inimene 117 aasta ja 70 päeva vanune jaapanlanna Chiyo Miyako, Guinnessi rekordite raamatu kohaselt on vanim mees samuti Jaapanist pärit peaaegu 113-aastane Masazo Nonaka.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare