Teadlased avastasid, mis mõte on sugulisel paljunemisel
Töö tulemused toetavad ekspertide sõnul evolutsiooniteooria hüpoteesi, mille kohaselt kahe looma genoomide kokkusegamine annab järeltulijad, kelle uus geneetiline kood muudab nad rünnakute suhtes vastupidavamaks, vahendab The Daily Telegraph.
Ristviljastamine aitab elusolendeil püsida sammu võrra ees lakkamatus „võidurelvastumises“ parasiitidega, mis arenevad igavesti organisme paremini nakatama.
Bioloogid on seda nimetanud „võidujooksuks punase kuningannaga“ — viide Lewis Carrolli teose „Alice peeglitagusel maal“ tegelaskujule, kes räägib Alice’ile: „Selleks, et paigal püsida, tuleb joosta kõigest väest.“
Hoolimata hüpoteesi populaarsusest on selle kohta seni vähe otseseid kinnitusi leitud.
Indiana ülikooli teadlased on leidnud sellele seni arvatavasti parima tõestuse. Nimelt modifitseerisid nad geneetiliselt kaht tüüpi usse — osa neist paljunes vaid liigikaaslasega paarumisel, teised ainult end kloonides.
Pärast nakatumist kahjulike bakteritega jäid paljud sugulisel teel paljunevatest ussidest ellu, samas kui aseksuaalsed ussid surid kiiresti.
Töö kaasautor Curtis Lively ütles: „Punase kuninganna hüpotees prognoosib, et suguline paljunemine võimaldab peremeesorganismidel parasiitidesse nakatumist paremini vältida, samas kui iseviljastamine suurendab nakkuse riski.
Peremeesorganismide ja nende parasiitide koevolutsiooniline võidujooks võibki selgitada isasloomade olemasolu.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!