Teadlased aretasid linnuna laulva hiire
„Mutatsioonid ongi evolutsiooni mootoriks. Oleme geneetiliselt muundatud hiiri põlvkondade kaupa ristanud, et näha, mis juhtub,” selgitab uurimust juhatanud Arikuni Uchimura.
„Kontrollisime vastsündinud hiiri ükshaaval. Ühel päeval leidsime hiire, kes laulis nagu lind,” ütleb ta, märkides, et „laulev hiir” sündis juhuslikult, kuid et vastav omadus pärandub edukalt tulevastele põlvkondadele, vahendab The Daily Telegraph.
„Üllatusin, kuna olin oodanud eelkõige füüsilise kuju poolest teistsuguseid hiiri,” kommenteerib teadur.
Osaka ülikooli tipp-bioteaduste magistriõppe-professori Takeshi Yagi juhitud laboratooriumis ootab täiendavat uurimist üle saja „laulva hiire”.
Töörühm loodab nende abil leida vihjeid inimkeele arenemise kohta, samamoodi nagu mõnede teiste riikide teadlased uurivad laululinde, näiteks vinte eesmärgiga mõista inimeste keele algpäritolu.
Teadlased on leidnud, et mitmesugused helilised elemendid, millest linnud moodustavad inimkeelele sarnaseid „sõnu” ja liidavad need „lauludeks”, alluvad teatud lingvistilistele reeglitele.
„Hiiri on parem uurida kui linde, sest imetajate ajustruktuurid ja muud bioloogilised aspektid on inimese omadele märksa sarnasemad,” selgitab Uchimura.
„Me jälgime, kuidas hiir, kes suudab kuuldavale tuua enneolematuid helisid, mõjutab samas rühmas teda ümbritsevaid tavahiiri — teisisõnu, kas laulmisel on ühiskondlikke konnotatsioone,” ütleb ta, lisades, et normaalsed hiired ei piiksu reeglina muidu kui stressiseisundis.
Kuna laulvad mutanthiired piiksuvad valjemini, kui paigutada nad tundmatusse keskkonda või lasta isasloomad kokku emastega, arvab Uchimura, et sel moel võivad loomad väljendada tundeid või kommenteerida oma kehalist seisundit.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
