Pärnumaalt Reiu jõe suudme lähedalt leitud asulakoht on sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud Pulli asula või sellest isegi vanem.

Täpsem vanus selgitatakse välja huumusekihist pärit söestunud taimeosakeste või töödeldud loomaluutüki abil, mille raadiosüsiniku meetodil uurimine võimaldab määrata vanust täpsusega kuni 100 aastat.

Salapärased leiud

Asulakoha leidmiseni viisid Kriiska kaks õnnelikku juhust. 24. septembril sai ta Tartus enda kätte Kristjan Teiteri verivärske magistritöö, milles modelleeritakse Pulli leidu aluseks võttes Edela-Eesti muinasrandu arvutiga.

“Ühe kaardi peal on umbes Pulli-aegne rannajoon, mererand on sel ajal paiknenud Reiu jõe suudmes. Sellest kohast on alates 1904. aastast tulnud tuhatkond leidu. Jäin mõttesse, et järsku polegi jõgi sinna leide kaugemalt uhtunud, vaid seal ongi asulakoht,” rääkis Kriiska.

Samal päeval leidis Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar Reiu jõe suudmest nukleuse, kivikirve, luust teraviku ja teisi kiviaegseid esemeid. Mikkelsaar tõi leiud Pärnu muuseumisse, mille arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.

Kriiska tähelepanu köitis mustast kõrgekvaliteetsest tulekivist nukleus. Nii kutsutakse tööriistade tegemisest järele jäänud tootmisjääki, mida on Eestist leitud kolm tükki, neist üks Pullist. “Sellised esemed on pärit varamesoliitikumist, kõige varasemast Eesti asustuse ajast,” selgitas Kriiska.