Dr Blaser püüab juhtida nii meditsiinitöötajate kui avalikkuse tähelepanu hirmutavale võimalusele, et antibiootikumide laialdane kasutamine toob kaasa soovimatuid tagajärgi, põhjustades pöördumatuid muutuseid organismi kaitsva sõbraliku mikrofloora koosseisus ning rikkudes keha loodusliku kaitsesüsteemi. See võib inimkonna tervisele kujutada isegi suuremat ohtu kui paaril viimasel aastal palju muret tekitanud ülivisad “superpisikud”, vahendab PhysOrg.com.

USA-s või mujal arenenud riikides on nooruk 18. eluaastaks saanud keskmiselt 10–20 annust antibiootikume — seda lisaks antibiootikumidele, mida võivad võtta rasedad naised ning mis võivad kahjulikult mõjutada emalt lapsele kanduvaid normaalseid baktereid.

Antibiootikumide avastamine ja kasutuselevõtt on aidanud pikendada keskmist eluiga. Antibiootikumid pole aga valiva iseloomuga ning tapavad lisaks kahjulikele bakteritele ka sõbralikke. Teadlased on leidnud, et mõned kasulikest bakteritest ei pruugi enam kunagi taastuda ning et taolised väljasuremised võivad tuua kaasa suurema vastuvõtlikkuse nakkus- ja muudele haigustele. Nii on võimalik, et antibiootikumide pruukimine aitab kaasa lapseea rasvumisele, allergiate ja astma kujunemisele, põletikulistele soolehaigustele ning 1. tüübi diabeedile, mis kõik on levinud probleemideks kogu arenenud maailmas.

New Yorgi ülikooli Langone’i meditsiinikeskuse meditsiini- ja mikrobioloogiaprofessor ning meditsiiniteaduskonna juhataja dr Blaser kutsub arste üles otsekohe antud ravimite määramist piirama ning soovitab nende asemel kasutada kitsama spektriga ning täpsemini sihitud aineid. Et see samm võiks kujuneda edukaks, tuleb suurendada pingutusi uute antibakteriaalsete ravimite arendamisele ning luua uute, täpselt sihitud ainete kasutamist võimaldavad diagnostilised testid.

“Ma usun, et tuleviku arstid hakkavad asendama meie normaalse mikrofloora “kadunud” liikmeid väikestel lastel eesmärgiga vältida nende valdavate ha krooniliste haiguste kujunemist,” ütles dr Blaser.