Teadlane kahtlustab NASA-t Marsi elu varjamises
Info ja selle olulisus jäi aga tähelepanuta, kuna NASA leidis, et saadud andmed viitavad üksnes keemiliste reaktsioonide toimumisele Punase planeedi pinnal.
NASA analüüsi hoolikal vaatlusel selgub aga, et Vikingite registreeritud gaasiosakeste levik on korrastatud, nagu Maal muuhulgas elusolendite toitumisprotsessi või mikroobikolooniate hingamise puhul.
“Põhimõtteliselt usun, et tegemist on “mutukatega”,” sõnas Miller, kes on põhjalikult uurinud muuhulgas elutegevust reguleerivate keemiliste rütmide ööpäevast korrapära.
Kosmoseaparaadid Viking saadeti Marsile 1975. aasta sügisel ja need jõudsid kohale aasta hiljem. Marsi ümber tiirelnud aparaatidelt saadeti planeedi pinnale sondid, mille abil korraldati rida uuringuid ja katseid.
Muuhulgas kontrolliti elu olemasolu — selleks võeti sondide robotkätega pinnaseproove ning asetati need anumasse koos radioaktiivse süsivesinikulahusega.
Teadlased ootasid, et Marsil eksisteerida võivad organismid tarbiksid toiteaineid ja eritaksid seejärel radioaktiivset süsinikugaasi, mida sond suutnuks registreerida.
Vikingid täheldasidki nimetatud gaasi olemasolu, kuid teadlaste tollasel hinnangul oli tegemist pinnases sisalduvate “superperoksiidide” reaktsioonisaadusega.
Ka NASA-ga koostööd teinud Miller asus juba 1980-ndatel andmeid uurima, kuid neid polnud tänu vananenud andmekandjatele ja töötlussüsteemide moderniseerumisele lihtne kätte saada. Pühapäeval esitab ta San Diegos teaduskonverentsil oma järeldused, mis põhinevad umbes kolmandikul Vikingite kogutud infost.
Miller leidis, et Marsi pinnasest eraldus gaasi täpselt iga Marsi ööpäeva, 24,66 tunni järel. NASA uurijad seostasid seda varem temperatuurikõikumistega.
Milleri hinnangul on aga tegemist tüüpilise organismi elutegevusele viitava korrapäraga. Mikroobide olemasolust annab tema sõnul eriti tugevasti tunnistust fakt, et gaasi eraldumine lakkas pärast pinnaseproovide kuumutamist 160 kraadini.
“Minu arvates siis lihtsalt kõik mikroobid hukkusid,” sõnas ta.
Viimased uuringud on viidanud, et Marsil toimusid suuremad kliimamuutused alles 100.000 aasta eest ning planeedi pinna all võib olla jäävarusid, mis võimaldaksid elul eksisteerida. Ka on jälgi mikroorganismidest avastatud ühes Marsi päritolu meteoriidis.
