Suur vandenõu: Teadlased kahtlevad kommunistliku Venemaa isa Lenini loomulikus surmas
Teadlaste tandem esitles Ameerika Ühendriikides Marylandi ülikooli meditsiinikoolis toimuval iga-aastasel ajalooliste tegelaste surmale pühendatud konverentsil oma uurimuse tulemused, kirjutab päevaleht The Washington Post.
Lenin suri 21. jaanuaril 1924, olles 53. aastane. Vastavalt ametlikule versioonile kannatas maailma proletariaadi juht ajuveresoonte arterioskleroosi ehk veresoonte lupjumise käes. Revolutsioonääri surma põhjustena tuuakse välja häireid aju verevarustuses ja sisemist ajuverejooksu (insult).
Lurje sõnul halvenes Lenini seisund aegamisi – 1921 toimus tal esimene insult, mille tulemusena tekkis parema kehapoole halvatus. Sellest hoolimata ajaloolane arvab, et Nõukogude liidril õnnestus edukas rehabilitatsioon ja 1924. aastal algul ta käis juba jahil.
Uurinud läbi Lenini haigusloo ja lahkamise aruande, Vinters jõudis järeldusele, et Nõukogude Vene liider oli veel mitu tundi enne surma aktiivne ja kõneles. Kuid vahetult enne surma elas Lenin üle seeria krambihooge. USA neuroloogi arvates ei meenuta see kuidagi klassikalist insulti.
Vinters tegi ka kindalks, et revolutsionääri surnukeha patoloogilis-anatoomilise läbivaatuse käigus ei viidud läbi toksikoloogilist ekspertiisi.
Kõigele üleval toodule tuginedes arvavad uurimuse autorid, et Nõukogude riigile alusepanija Vladimir Lenin mürgitati (arvatavasti poliitiliste konkurentide poolt).
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
