„Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pika aja jooksul. Nüüd on kindel, et saame Eesti sajandat sünnipäeva tähistada juba uutes „kõrgustes“, selgitas keskkonnaminister.

Senikasutatud nn Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob eri piirkondades kaasa 15-24 sentimeetri suuruse absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamäe ametlikuks kõrguseks saab praeguse 317,2 asemel 317,4 meetrit.

Senised arvutused põhinesid Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmisel veetasemel (aastatel 1825-1840), edasised aga Amsterdami merevaatlusjaama omal (1683–1684).

Seega mäed ei muutu tegelikult kõrgemaks, vett ei jää meres vähemaks ega vähene või suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.

„Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. a kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ja soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

2000. aastaks oli ligi 47% senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, mis muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks.

Nüüdseks on Maa-amet korraldanud riikliku kõrgusvõrgu ajakohastamise, mis lubab lähteandmestikuna ka täpsemat kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu, kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab seega ühtset süsteemi kasutada ega pea tegelema ümberarvutamistega.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutuselevõtmiseks on kolmekuine üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.

Eesti kõrgused huvitavad ka britte

Teade Eesti üleminekust Euroopa kõrgussüsteemile pälvis muide BBC World Service’i tähelepanu. Maa-ametilt paluti intervjuud BBC raadiosaatesse.

Saadet saab järele kuulata BBC lehel (saatelõik algab 22 minuti ja 17 sekundi juures)