Surnutele jäeti lilli juba 4000 aastat tagasi
Šotimaal, Perthi linnast lõunas Forteviotis avastati pronksiaegsest hauast kimp angervaksu, vahendab BBC.
Varasematel väljakaevamistel leitud õietolmu kohta on arvatud, et see pärineb meest või mõdust, kuid viimased avastused välistavad taolise teooria.
Glasgow’ ülikooli doktor Kenneth Brophy ütleb, et ainult umbes kolme-nelja millimeetrise läbimõõduga lilleõied ei näe eriliselt kenad välja. “Tegemist on ometi esimese kinnitusega, et pronksiaegsed inimesed tõesti matustele lilli tõid.”
Tumepruunid õied leiti koos pundi orgaanilise ainesega, mis, nagu arheoloogid nüüd kinnitavad, peaks olema see, mis jäi järele lillede vartest. Lillekimp oli paigutatud hauda teadaolevalt maetud kõrgest seisusest isiku päitsisse.
Väljakaevajad leidsid matmispaigast veel ka kasetohust kirstu ning kuldse pidemevöödiga pronkspistoda.
“Oleme harjunud kalmetest metallehistööd leidma,” nendib ajakirjas British Archaeology avaldatud artikli autor Brophy. “Kuid leida taoliseid äärmiselt inimlikke nüansse on väga haruldane, kui mitte enneolematu. See annab kindla teadmise, et see, mida sa näed, pole lihtsalt ports abstraktseid säilmeid, vaid et tegemist on olnud päris inimestega.”
Kõik avastused pärinevad pronksiaegsest kalmest, mille väljakaevamise juures teevad koostööd Aberdeeni ja Glasgow’ ülikoolid.
Kalmet tähistas tammepostidest ja suurtest mullavallidest rajatud allee.
Järgmiseks aastaks on samasse kohta kavandatud veel väljakaevamisi, mille käigus arheoloogid püüavad välja selgitada, kas paiga lähistelt leitud liivakiviplaat oli osa kiviringist.
