Supervulkaanid võivad põhjustada globaalse külmenemise

Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste oht võib olla tühine väheteatud loodusliku ohuga võrreldes. Geoloogide sõnul on olemas reaalne oht, et mõni maailma supervulkaanidest purskab laastava jõuga ning jätab kogu maailma külma kätte värisema.

BBC teatel on Yellowstone´i rahvuspargi supervulkaanil varsti aeg uuesti pursata. See vulkaan on pursanud kord 600.000 aastat tagant ning viimane purse toimus 640.000 aastat tagasi.

Professor Bill McGuire Londoni ülikooli Benfield Greigi uurimiskeskusest ütles BBC-le: "Me valmistume uueks purskeks, kui see vulkaan muidugi ei ole end ammendanud. Aga pinnadeformatsioonid ja muud satelliidi poolt tehtud mõõtmised viitavad sellele, et ta on endiselt aktiivne ning valmis tegutsema."

Supervulkaanid ei ole tegelikud mäed, vaid alamikud, hiiglaslikud kokkuvajunud kraatrid ehk calderad. Yellowstone´i caldera on 70 kilomeetrit pikk ja 30 kilomeetrit lai. Kaheksa kilomeetri sügavusel maa all asub hiiglaslik sulanud kivist koosnev magmakamber. Kui surve kambris tõuseb, tõuseb ka pinnas ning kuumus kasvab.

Professor McGuire prognoosib oma raamatus "Apocalypse!" võimalikku purset aastasse 2074.

Kõige tõenäolisemad supervulkaanide asukohad on paigad, kus maakooreplaadid üksteise alla nihkuvad. Eriti tundlikud alad on Vaikse ookeani äärne ning Kagu-Aasia. Üks caldera on ka Napoli lähedal.

Kui supervulkaan purskab, tekitab ta komeedi või asteroidi kokkupõrkega võrreldava energiahulga. Asteroidi on võimalik kursilt kõrvale viia, aga supervulkaaniga ei saa midagi ette võtta. Vulkaaniplahvatus paiskab ülemistesse atmosfäärikihtidesse tohututes kogustes tolmu, tuhka, kive, vääveldioksiidi, kus ta peegeldab tagasi päikesekiirgust, mis viis temperatuuri Maal alla, põhjustades omamoodi tuumatalve. Selle nähtuse mõju võib kesta neli kuni viis aastat ja see tähendab viljasaagi hävimist ning kogu ökosüsteemi kokkukukkumist.

Varasemad uuringud näitavad, et Sumatra Toba vulkaani purse umbes 74.000 aasta eest jahendas maailma kliimat kuni 10 kraadi.

Isegi tavalised vulkaanid võivad maailma kliimat mõjutada. Kui Indoneesia Tambora vulkaan 1815. aastal purskas, järgnes sellele mitu külma aastat, mil keskmine temperatuur langes umbes ühe kraadi võrra.