Sõjakoledused põhjustavad vaimuhäireid ka järgnevatel põlvkondadel
Ehkki tava-arusaama kohaselt ei peaks elusündmused inimese genoomi mõjutama, näitavad hiljutised uurimistulemused ekspertide hinnangul muud, vahendab The Daily Telegraph.
Kuigi DNA koostist sündmused tõesti ei mõjuta, kasvab viimasel ajal tõendite hulk, mis toetavad hüpoteesi, mille kohaselt läbielatu võib määrata seda, millised geenid lülitatakse sisse ja millised jäävad suikunud olekusse.
Mõnede teadlaste oletusel võivad taolised ümberlülitused olla pärilikud.
Iisraeli Tel Avivi ülikooli teadlased Eva Jablonka ja Gal Raz on dokumenteerinud enam kui 100 nn päriliku epigeneetika-juhtumi seentel, taimedel ja loomadel.
Näiteks täheldasid nad, et tiinete rottide mõjutamisele sigimishormoone muutva kemikaaliga järgnes mitu põlvkonda haigeid rotte. Nende sõnul on taolised juhtumid väga suure jäämäe tipp.
Üks paremini mõistetavaid geenide sisse- ja väljalülitamise viise on nn DNA metülatsioon, mille raames metüüli molekulid kinnituvad genoomi osade külge.
Üle- või alametülatsioon võib DNA teatud piirkondi sisse ja välja lülitada ning sel moel põhjustada probleeme, näiteks vähki.
Teadlased arvavad, et traumaatilised sündmused võivad üksikisendi DNA metülatsiooni mõjutada ning viimatised uuringud näitavad, et taolised epigeneetilised muudatused võivad kanduda üle põlvkondade.
Näiteks on Zürichi teadlased leidnud, et emast esimesel kahel elunädalal lahutatud isashiirtel kujunes välja depressioon, mis ilmnes ka nende järeltulijail — hoolimata sellest, et neid polnud emalikust hoolitsusest ilma jäetud.
Uurijate hinnangul jäid mõned isashiirte geenid nooruses kogetud väärkohtlemise tulemusel sisse lülitamata ja need vead kandusid edasi järeltulevatele põlvedele.
Mõned eksperdid oletavad, et samasugused protsessid võivad aset leida inimestegi organismis.
Näiteks on holokaustiohvritel tihti madal stressihormoon kortisooli tase — seisund, mida seostatakse posttraumaatilise stressisündroomiga. Sama kõrvalekalle ilmnes aga ka paljudel nende järeltulijaist. Teadlaste väitel on selle põhjuseks pigem pärilikkus kui kasvatus.
