Selline näeb välja lollikindla tuumaenergia tulevik

 (36)
Selline näeb välja lollikindla tuumaenergia tulevik
Tooriumiproov. (Foto: Wikimedia Commons / Alchemist-hp)

2030. aastail tagavad tooriumil töötavad sulasoolareaktorid peaaegu lollikindla energiatootmise.

Lisaks äärmisele tõhususele tekib uutes tuumajaamades ka minimaalses koguses radioaktiivseid jäätmeid. Eesti aastase energiatarbimise tagamiseks piisaks 0,4 tonnist tooriumist, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Tuumareaktori sisemuses kasvavad nii temperatuur kui ka rõhk. Olukord näib olevat kriitiline. Ent miks ei kostu tuumajaama kontrollruumis alarmide üürgamist, miks ei sütti punased häiretuled? Operaatorid peaksid ju otsekohe sekkuma, et reaktoris toimuv ahelreaktsioon katkestada ning plahvatus ära hoida.

Ent kontrollruumis jätkub unine vaikelu, operaatorid ei kergita kulmugi. Käes on 2030. aastad ning tuumareaktorid pole enam niisugused ohtlikud ja kapriissed süsteemid nagu vanasti.

Ka sulasoolareaktor, millest jutt käib, mõeldi välja juba üsna ammu, 20. sajandi keskpaigas. Kuid tõelise revolutsiooni tuumaenergeetikas võib see kaasa tuua alles tulevikus.

Sulasoolareaktor kasutab tahke tuumakütuse asemel vedelat. Uraani isotoop 233 on lahustatud sulanud fluoriidisoolades, näiteks liitiumfluoriidis ja berülliumfluoriidis.

Kui reaktoris käivitub aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon, stabiliseerub see töötemperatuuril umbes 700 kraadi Celsiuse järgi. Just nüüd avalduvad sulasoolareaktori eelised tahkel tuumakütusel töötava reaktori ees.

Seotud lood:

Kui reaktori temperatuur peaks hakkama tõusma 700 kraadist kõrgemale, paisub kütuseks olev soolalahus kuumuse mõjul ning liigub osaliselt reaktorist välja

tsirkulatsioonitorustikku. Kütusekoguse vähenemisega kaasneb lõhustumisreaktsiooni aeglustumine. Tulemuseks on reaktori temperatuuri langus ning reaktori töö automaatne normaliseerumine.

Juhul, kui ka soolalahus peaks mingil põhjusel ikkagi üle kuumenema, siis sulab üles reaktori põhjas asuv tahkest soolast kork. Sulasool voolab korgiaugust välja erilistesse avariitankidesse, kus uraani ahelreaktsioon ei saa kütuse hajutatuse tõttu jätkuda ning kütus võib ohutult maha jahtuda.

Just seetõttu ei satugi operaatorid meie kujuteldava sulasoolareaktori kontrollruumis ärevusse.

Isegi täielik elektrikatkestus, mis sai saatuslikuks tahkete kütusevarraste jõul töötanud Jaapani Fukushima tuumajaamale, ei ohustaks sulasoolareaktori tööd.

Paljuski just seetõttu võivad sulasoola-tuumaelektrijaamad osutuda energiatootmise kullaaukudeks, andes meile järgnevaiks aastatuhandeiks turvalise ja tõhusa tuumaenergia.

Tooriumist ja sellel töötavatest tuumajaamadest loe lähemalt detsembrikuu Imelisest Teadusest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare