Sakslased pooldavad tuumaenergiaga lõpparve tegemist
Tänavu maikuu lõpus andis Saksamaa valitsus teada otsusest sulgeda 2022. aastaks kõik riigi tuumajaamad. Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitu tuumajaama ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta. Ülejäänud suletakse järgmise 11 aasta jooksul järk-järgult. Enne Fukushimat sai Saksamaa 23% oma energiast tuumajaamadest. Ajalehe Roheline Värav toimetajad küsisid oma tuttavatelt Saksamaa kodanikelt, mida nemad valitsuse otsusest arvavad.
Iris Schäfer, 23, digitaalmeedia magistrant, Aachen
Praegu on selline tuumajaamade sulgemine pigem sümboolne žest ning see ei muuda meie olukorda ohutumaks. Prantsusmaal on rohkem reaktoreid, kui Saksamaal üldse kunagi kokku on olnud, ja kui seal peaks midagi sulama hakkama, siis on vägagi tõenäoline, et selle tagajärjed jõuavad Saksamaale. Kui just Saksamaa otsus ei pane ka teisi Euroopa Liidu riike ümber otsustama, siis laiemas mõttes ei juhtu suurt midagi. Loodetavasti läheb see sulgemine siiski edukalt.
Michael Grotenhoff, 41, dokumentaalfilmide produtsent, Berliin
Mina ja paljud teised inimesed pole kindlad, kas meie valitsus ja selle juht Angela Merkel võtavad ikka seda otsust tõsiselt. Energiafirmad ise ei ole kindlasti sulgemisest huvitatud.
Kuulun generatsiooni, kes ei usu lubadustesse turvalisest tuumaenergiast. Tšornobõlis toimunu oli sakslastele suur šokk ja mäletan toonast hirmu selgelt. Pärast Fukushimas toimunut hakkas minu põlvkond, keda võib nimetada ka roheliseks generatsiooniks, jälle poliitiliselt mõtlema. Hakkasime uuesti aru saama, et me ei suuda täielikult tuumajaamasid kontrollida ja kui me tuumaenergia kasutamist jätkame, võivad tulevikus tulla uued katastroofid.
Alternatiivid on võimalikud, kuid on vaja poliitilist toetust, et luua vajalik infrastruktuur alternatiivsete energiate (tuule, päikese, vee) kasutuseks. Vajame ka globaalset muutust. Ei piisa Saksamaa otsusest, kui teised riigid jätkavad tuumajaamade ehitust.
Inga Simon, 25, avaliku halduse magistrant, Berliin
Minu arvates peaksime me kohe kõik Saksamaa tuumajaamad sulgema, mitte lükkama seda mitme aasta võrra edasi. Mida rutem, seda parem.
Tuumaenergiast järkjärguline loobumine otsustati tegelikult Saksamaal ära juba mõned aastad tagasi. Kui 2009. aastal valitsus vahetus ning seda otsust muudeti, olid väga paljud inimesed nördinud ja pettunud. Seda peeti suureks tagasilöögiks. Pärast Jaapanis toimunut tegid Angie (nii kutsume Angela Merkelit) ja tema kolleegid otsuse ümber.
Birgit Rössler, 32, kunstiõpetuse õpetaja, Saksimaa
Arvan, et tuumaenergiaga lõpparve tegemine on hea, sest Jaapanis toimunu näitas selle ohtlikkust. Nägime, kui halvasti allub ta kriisiolukorras kontrollile. Loobume kiiresti tuumaenergiast ja tekib probleem, kust saada vajaminev energia. Kivisüsi tekitab liiga palju kasvuhoonegaase ja taastuvenergia pole majanduslikult eriti efektiivne.
Chris Hirschhäuser, 36, fotograaf, München
Olin 11-aastane, kui juhtus õnnetus Tšornobõlis, ja see pani meid kõiki mõistma tuumaenergia ohtlikkust. Pärast seda said paljudest sakslastest (mina kaasa arvatud) tuumaenergia vastased. Enamik neist inimestest valis 1998. aastal Roheliste erakonna. Seejärel otsustas vasakpoolne valitsusliit, et Saksamaa loobub tuumaenergiast. Merkeli valitsus astus aga suurte energiatootjate poolele ja tühistas selle otsuse. Nii et nüüdne otsus pärast Fukushimas juhtunut on omakasupüüdliku maiguga, et rahvale meele järele olla. Aga ma olen muidugi rõõmus, et Saksamaast saab üks esimesi tuumaenergiast loobujaid.
Eva-Clarita Pettai, 39, politoloogia doktorant Tartus
Olen skeptiline, sest ma ei usalda Merkelit ja tema valitsust sekundiks ka mitte. Otsus näitas, et meie kantsleril ei ole mingeid põhimõtteid. Välja arvatud põhimõte olla iga hinna eest võimul. Alles võitles ta tuumajaamade kasutusaja pikendamise eest. Sellega tühistas ta konsensuse, milleni oli jõudnud eelmine valitsus. Siis juhtus Fukushimas õnnetus ja järsku muutis Merkel meelt. See on ilmselgelt võimulolemisele suunatud mäng.
Kui aga tuumajaamade sulgemise otsus seadusega kinnitatakse ja kui taastuvenergia hakkab seejärel tähtsamaks muutuma, siis olen ma väga rõõmus. Olen valmis elektri eest kõrgemat hinda maksma, juhul kui see kaasneb üleminekuga.
Arvan, et sellest võib kujuneda Saksamaa valitsuse parim otsus viimaste aastakümnete jooksul. See on vägagi tulevikku suunatud, mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduse seisukohalt. Saksamaast võiks kujuneda eeskuju selles, kui efektiivselt on võimalik taastuvaid energiaallikaid kasutada.
Katharina Schulz, 24, bioloogia magistrant, Hannover
Fakt, et nii valitsus kui ka opositsioon on otsuse taga, teeb plaani minu meelest realistlikuks. Olgugi, et see lühike sulgemisaeg on vägagi ambitsioonikas.
Loodetavasti viib see jõulisemale taastuvenergia kasutamisele. Näen küll ohtu selles, et hakkame tuumaenergiat teisest Euroopa riikidest sisse ostma, selle asemel, et tuule- või päikeseenergiat arendada. Ja olen kindel, et Saksamaa tuumaprogrammi lõpetamine pole tegelikult muutuste seisukohalt piisav, ülejäänud Euroopa peaks tegema samm-sammult sama. Ei tohi end lasta hirmutada sellest, et see võtab palju aega ja nõuab kogu süsteemi ümberkorraldamist. Kuskilt peab alustama.
Johannes Schuhmann, 33, projektijuht, München
Mulle ei meeldi, et valitsus ei konsulteeri selliseid otsuseid vastu võttes teiste institutsioonidega. Kui otsustati tuumaenergia lõpule lõpp teha, siis võeti arvesse ainult tuumaenergeetikaga seotud ettevõtteid, mitte seda, mida erakonnad olid varem kokku leppinud või mida inimesed arvasid.
Pärast Jaapanis juhtunut arvas valitsus, et kui nad tuumaenergiaga lõpparvet ei tee, siis ei jää nad võimule, sest Saksamaal organiseeriti järjekordseid proteste. Seekord aga ei konsulteeritud majandusasjatundjatega ja ma kardan, et see otsus suurendab meie ühiskonna majanduslikku koormat.
Üldiselt olen otsuse suhtes ikka pigem positiivselt meelestatud, sest nii ei koorma me liigselt tulevasi põlvi.
Steffen M. Noe, 44, Eesti maaülikooli vanemteadur
Tuumaenergiajaamade toetajate põhiargument on see, et energiahinnad hakkavad tõusma. See on mõttetu argument. Energiahind tõuseb niikuinii, sest enamik toodetavast energiast tuleb fossiilsetest kütustest (nafta, maagaas, kivisüsi) ja need ressursid on piiratud.
Paraku pole ka tuumaenergia lõputu ning põhjustaks ükskord hinnatõusu. Praegu on alternatiivenergiale suurimaks takistuseks see, et Euroopa energiaturgu kontrollib väike hulk ettevõtteid. Taastuvenergia edendamine tooks energiaturule rohkem osalejaid, mis edendab pikemas perspektiivis sotsiaalmajanduslikku arengut.
Tuumateema mujal
Avalikkuse kasvava vastuseisu tõttu tuumaenergiale on Šveitsi valitsus otsustanud sellest loobuda. Praegu saab riik ligi 40 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Valitsus teatas, et ei asenda riigi tuumajaamasid pärast seda, kui need jõuavad ajavahemikul 2019–2034 oma eluea lõppu.
Maavärinajärgsed probleemid Jaapani tuumajaamadega raskendavad Leedul kavandatava tuumajaama investori leidmist. Lätlased ei tagane projektist ja osalevad selles vastavalt oma võimalustele. Rootsi kritiseerib Saksamaa otsust loobuda tuumaenergiast aastaks 2022, sest nii lühike tähtaeg toob Euroopas kaasa laialivalguva energiapoliitika.
Volvo aga sõlmis lepingu energiakontserniga Vattenfall, kus sätestatakse, et autotootjale ei tarnita energiat tuumajaamadest. Poola lükkas tagasi Saksa Brandenburgi liidumaa presidendi üleskutse Poolale tühistada tuumaelektrijaamade ehitamise kavad. Poola kavatseb ehitada kaks 3000-megavatise võimsusega tuumajaama.
Kiievis toimus 20.–22. aprillini Tšornobõli katastroofi 25. aastapäeva meenutuseks esinduslik rahvusvaheline konverents. Nõupidamisel tunti aga suurt muret selle üle, et uusi tuumajaamu tahetakse rajada ka poliitiliselt ebastabiilsetesse, plahvatusohtlikesse Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse.
Selle konverentsi kokkuvõttest: aastaks 2050 kõneldakse 1500 uue reaktori ehitamisest. Sealhulgas kavandab Venemaa 2030. aastaks 42 uue reaktori ehitamist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!