Sagenenud kukkumine võib olla Alzheimeri varaseks indikaatoriks
Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine selle haiguse korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni võib kulub umbes 15–20 aastat. Seetõttu otsitakse pidevalt märke, mis ennustaks haiguse teket enne kui mälukaotus või mõtlemise halvatus, vahendab ERR Teadus.
Washingtoni ülikooli teadlaste 8 kuu pikkuses uuringus osales 125 vanemat inimest. Neil paluti pidada arvestust enda kukkumiste üle ja ühtlasi otsiti positronide emissiooni tomograafiat (PET) abil ajust Alzheimeri tõvele iseloomulikku amüloidi ladestumist. Vastuste analüüsil selgus, et katsealustel, kelle aju pildid näitasid Alzheimeri varajasi märke, oli tunduvalt suurenenud kukkumiste arv.
Uuringu tulemustest, mida esitleti Alzheimeri ühingu rahvusvahelisel konverentsil Pariisis, selgus, et 125-st uuritud vanurist kukkus vähemalt ühe korra 48 inimest. Ajus ladestunud amüloidiga inimestel oli 2,7 korda suurem risk kukkuda. Uurijate meelest on see selge märk, et sagedaste kukkumistega vanainimestel võiks kontrollida ka Alzheimeri võimalikku esinemist.
See uuring on kooskõlas varasemate leidudega, kus juba väga varases staadiumis Alzheimeriga tõvega patsientidel on ilmnenud liikuvuse probleeme ja kergeid kognitiivseid häireid. Kukkumiste sagenemise põhjuseks peetakse tasakaalu ning nägemis- ja ruumitaju häireid, mis on väga iseloomulikud sellele haigusele.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!