TNT, RDX ja teised sõjalistel eesmärkidel kasutavad lõhkeained paiskavad õhkimisel keskkonda mürgiseid gaase. Ka lõhkeained ise on mürgised ning võivad mittetäielikul õhkimisel keskkonda sattuda. Lisaks on neid äärmiselt ohtlik käsitleda, kirjutas LiveScience.

Ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid lõhkeaineid otsivad Saksa teadlased pöördusid hiljuti avastatud materjalide tetrasoolide poole. Need saavad enamuse plahvatuseks vajalikust energiast lämmastikust, mitte süsinikust, nagu TNT ehk trotüül ja teised enamkasutatud lõhkeained.

Kahest sobivamast tetrasoolist nimedega HBT ja G2ZT valmistati väikesed proovipommid. Need materjalid osutusid katsetuste käigus parimateks, sest nendega juhtus harvemini juhuslikke plahvatusi kui tavapäraste lõhkeainetega.

Pärast pommide õhkimist laboris selgus, et G2ZT oli TNT-st võimsam. HBT oli samuti TNT-st võimsam ning võrreldav isegi tugevama lõhkeaine RDX-ga, ütles Saksamaa Müncheni ülikooli keemik Thomas Klapötke.

G2ZT ja HBT tootsid ka vähem mürgiseid kõrvalprodukte kui tavalisemad lõhkeained. Sellele vaatamata tootsid nad esialgsetes katsetustes siiski väikeses koguses ohtlikku vesiniktsüaniidi. Materjalide segamine oksüdeerijatega mitte ainult ei takistanud mürgiste gaaside teket, vaid ka parandas lõhekainete sooritust.

Klapötke sõnul on avastatud lõhekainetel suur potentsiaal eelkõige suurte laeva- ja tankisuurtükkide juures. Oma uurimuse tulemustest kirjutavad teadlased täpsemalt ajakirja Chemistry of Materials 24. juunil ilmuvas numbris.