Puiduenergeetikaga käivad kaasas mitmed müüdid
Kuid tänasel postindustriaalsel ajastul on metsal kasvav tähtsus ka kohaliku taastuva energiaressursina, mille kasutamist tuleb jälgida, planeerida ja juhtida. Seda nii metsa kasutajate kui metsa enda huvides. Järgnevalt analüüsin levinud müüte, mis puiduenergeetikaga kaasas käivad.
Puiduenergia on odav?
Puidu muutmisel energiaks on mitu tehnoloogilist astet, mis neelavad inimeste tööjõudu ja täiendavat energiat (diiselkütust, elektrit jne). Metsa ülestöötamiseks on vajalik spetsiaalne masinapark, samuti puidu töötlemiseks. Lisandub metsa enda (kasvava puidu) maksumus. Puiduhakke või halupuidu lõpphind koosneb kõikidest nendest komponentidest, millele lisanduvad veel riigimaksud. Tulumaksuga maksustatakse metsa omanikku, ümbertöötlejat ja edasimüüjat. Energeetika on ikka ja alati äri ning kohaliku puidu odavus sõltub osapoolte soovist puiduärist kasu lõigata.
Puiduenergia on kallis?
Kallis ja odav on suhtelised mõisted, mis eeldavad, et ühte või teist väites avatakse ka väite tausta. Kohalikul ressursil ja tööjõul põhinev puiduenergia on kallis samamoodi nagu on kallid kõik kodumaised tooted, mille loomisel tuleb maksta oma töötajatele head palka ning kõik vajalikud riigimaksud ja tasuda soetatud tehnoloogia eest. Samuti tagada ettevõtte kasum. See raha jääb suures osas kogukonda ning muudab kogukonna jõukamaks, kasvatades ringleva raha hulka ning kogukonna maksejõulisust. Sõnaga: puiduenergia pole kallis, kuna selle eest makstav raha jääb kogukonda ja muudab seda rikkamaks. See kehtib muide kõikide kodumaiste toodete ja teenuste kohta.
Puiduenergia on rikaste riikide kallis privileeg?
Kohaliku ressursina aitab puiduenergeetika kaasa ettevõtlusele kogukonnas, loob uusi töökohti ning täiendavat raha. Loomulikult maksab kogu puiduenergia väärtusahela kinni lõpptarbija, kuid see raha jääb kogukonda. Puiduressursi suurema nõudlusega kaasnev hinnakasv aitab ajapikku turgu arendada ja tõmbab sinna uusi pakkujaid, näiteks erametsaomanikke, kes täna ei näe puiduäri tänu kõrgele maksukoormusele tasuvana. Tuleb küll märkida, et see on lihtsustatud kirjeldus ning ilma hoolika kavandamise, juhtimise ja kontrollita võib see sektor kogukonnale ka kahju tuua. Millegipärast on energeetikas nii, et rumalad ja valed otsused makstakse kinni tarbija taskust veel aastakümneid hiljem.
Eesti kasutab puitu juba liiga palju?
Euroopa Liidus on 2007. a andmetel keskmiselt 6,7% tarbitavast energiast toodetud biomassist, peamiselt puidust (AEBIOM 2011). Viimase viie aastaga on puidul (ingl. k. solid biomass) põhinevate jõujaamade arv kahekordistunud ning täna on töös kokku ca 800 jaama (EurObserver 2010). Eestis on puidu osakaal energia lõpptarbimises 2007. a andmetel 19%. Meist tublimad puidukasutajad on lätlased (25,5%), soomlased (24,9%) ja rootslased (26,5%). Tõesti, me oleme ees hispaanlastest, kellel puudub mets üldse, ja Euroopast keskmiselt, aga oma kaalukategoorias teeme me kõige viletsama tulemuse. Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni hinnangul on Eestis biomassi (puidu) kasutamata potentsiaal 61% võimalikust, mis veel ei kahjusta meie loodust. Me ei kasuta pooltki sellest puidust, mis oleks keskkonda kahjustamata võimalik.
Puit ja muud taastuvkütused on kasutud ja nendega tegeletakse vaid eputamiseks Euroopa Liidu ees?
Üks probleeme meie suhestumisel Euroopa Liiduga on, et meie jaoks on Brüssel uus Moskva. Me kipume täitma EL-i direktiive sama tuima ükskõiksusega ning võimalusel üritame täitmisest hoopis kõrvale hiilida. Tegelikkuses on taastuvenergia eesmärgid meie endi poolt võetud kohustus, mille elluviimisest me oleme ise huvitatud, sest need aitavad kaasa normaalse elukeskkonna säilimisele. Enamgi veel, puit on olnud meie jaoks loomulik energiaressurss aastatuhandeid ja Euroopa Liidu liikmeksolekul on sellega vähe pistmist. Küll aga on see oluline täna, mil Euroopa kogukond on kujundamas ümber oma tööstust ja majandust ning taastuvkütustel on selles uues maailmapildis oluline roll. Eestlastele põlise metsarahvana on see mõtteviis tuttav ja hingelähedane. See annab meile ootamatult põneva võimaluse oma hajali paikneva majanduse ja ääremaaliku elukvaliteedi parendamiseks. Kui me vaid suudame tekkinud võimalusi piisavalt ära kasutada.
Täiendavalt loe:
http://www.aebiom.org (Euroopa Biomassi Assotsiatsioon)
http://www.eurobserv-er.org (taastuvenergia-alased uuringud Euroopas)
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!