Puberteet 2.0: kaua murdeiga tegelikult kestab?
Meditsiiniajakirjas The Lancet möödunud reedel ilmunud artiklites kirjeldavad teadlased seda, kuidas kaasaegsed uuringud on muutnud meie arusaama murdeea olemusest, vahendab The Independent.
Pikka aega on nimelt eeldatud, et see periood algab koos teismeeas toimuvate füüsiliste muutustega organismis ning päädib kasvuea lõpuga hilises teismeliseeas.
Nüüd aga usuvad uurijad, et inimese aju jätkab küpsemist hiljemgi ega arene lõplikult välja enne kui alles 24. eluaastal või veelgi hiljem.
Puberteet tähendab enamikule noorukitest hormoonidemöllust ajendatud riskikäitumise sagenemist ajal, mil nende ajud pole veel võimelised tegude üle vajalikku kontrolli kehtestama, kuid on samas eriliselt kaitsetud alkoholi ja muude uimastite mõjude suhtes.
Teadlaste kinnitusel ei tule nooruki aju toime riskide mõistuspärase hindamisega ning on vastuvõtlik "tulise tunnetuse" ilmingutele (ingl hot cognitions) — otsustele, mille langetamist mõjutavad erutavad või pingelised tingimused, mille haldamisega täiskasvanud noortest märksa paremini toime tulevad.
Kõige sagedasem surma põhjus noorukieas on õnnetusjuhtumites saadud vigastused, kusjuures õnnetused johtuvad reeglina ebavajalikust või ülemäärasest riskikäitumisest.
Üha parem arusaamine aju küpsemise üksikasjadest on aidanud juurutada uusi reegleid nagu nooruki juhitavasse autosse lubatavate alaealiste reisijate arvu piirang, mis kehtib Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Hoolimata eelküpset iga mõjutavate tegurite olulisusest tervise elupõlisele kvaliteedile on puberteediuuringud arsti- ja muus teaduses suuresti tahaplaanile jäänud.
Nooremate kui viieaastaste laste tervis on viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt paranenud, kusjuures paljudes riikides on nende suremust suudetud kahandada 80 protsenti. Samal ajal on teismeliste tervisenäitajate paranemise määr jäänud peaaegu märkamatuks.
Briti teismeliste tervisekäitumise näitajad on ühed hullematest maailmas. Inglismaa on vähemalt korra elus purjus olnud 13aastaste laste osakaalu poolest neljandal kohal tabelis, mis hõlmab 40 kõrge sissetulekuga riiki. Wales on samas tabelis viiendal, Šotimaa kaheksandal kohal.
Kõrge sissetulekuga riikides trimpab keskmiselt üks viiest noorukist intensiivselt (ingl binge drinking) vähemalt korra nädalas ning Suurbritannias on vastav määr üks suuremaid.
Samuti on Ühendkuningriigi noorte teismeliste (13–15aastaste) hulgas suur seksuaalse aktiivsuse määr — riik on tüdrukute arvestuses kolmandal kohal Taani ja Islandi järel. Hoolimata hiljutisest langusest rasestub Suurbritannias teismelisi siiamaani rohkem kui üheski teises Lääne-Euroopa riigis.
Ühendkuningriigi tervishoiuteenistuse korraldatavast tervishoiuseire-uuringust HSE (Health Survey for England) selgus mullu novembris, et veerand neidudest oli suguühtes olnud enne 16. eluaastat — s.o enne suguühtega juriidiliselt nõustumiseks vajalikku ikka jõudmist —, mis tõi kaasa avalikkuse meelepaha Briti kultuuri pornostumise (ingl pornification) üle.
USA uurijad hoiatasid mullu, et intensiivne joomine teismeliseeas, mil aju alles kasvab, võib mõjutada selle kujunemist, kusjuures eriti kannatab ruumiline mälu — suutlikkus kaardi abil orienteerida ja meenutada, kuidas paigast teise liigelda.
Ajakirjas The Lancet kirjutavad Austraalia Melbourne'i ülikooli professor George Patton ja tema kolleegid, et paari lähema kuu jooksul mitmest riigist laekuvad hinnangulised kalkulatsioonid teismeliste alkoholitarbimise kohta kujutavad endast võimalust vaagida, kas tegelikkuses kehtivatel alkoholipoliitilistel meetmetel on üldse õnnestunud viimase viie aasta vältel teismeliste seas tervistkahjustaval määral joomist pärssida või mitte.
Uurijad lisavad: "Maailma ajaloo kõige arvukama inimpõlve noorukite tervise globaalne profiil on murettekitav." 1,8 miljardi praegu maailmas elava nooruki jaoks, kes moodustavad kogu planeedi elanikkonnast veerandi, on perekonnad jäänud tervisliku arengu seisukohalt võtmetähtsaks teguriks.
Teismelised, kes tunnetavad tihedat sidet perekonnaga, suitsetavad vähem tubakat, joovad vähem alkoholi, pruugivad vähem kanepit, alustavad seksuaalelu hilisemas eas ning satuvad väiksema tõenäosusega vägivaldsetesse sekeldustesse. Teismelistel, kelle vanemad lapse käekäiguga kursis püsivad ja tema elus aktiivselt osalevad, on väiksem tõenäosus kujuneda probleemseteks.
Teadusuuringud annavad mõista, et imikupõlv ja teismeliseea algus kujutavad endast kaht omavahel seotud "riskikobarat".
Väärkoheldud või hooletusse jäetud lapse õppeedukus algkoolis on kehvem ning eakaaslased tõrjuvad taolisi lapsi aktiivsemalt; järgnevad joomine, suitsetamine, uimastite pruukimine, varajased seksuaalkogemused, vägivaldsus ja rasedus, mille tulemusel katkeb enneaegselt koolitee.
Rohkem kui pooltele alkoholi kuritarvitamise ja antisotsiaalsete isiksusehäirete tõttu abi vajavatest patsientidest pannakse diagnoos enne 25. eluaastat, mis näitab, kuivõrd haavatavad on inimesed just noorukieas.
Küll aga on vastavaid kahjustusi võimalik piirata tõhusate meetmetega nagu tasuta rasestumisvastaste vahendite jagamine, alkoholile kehtestatavate maksude tõstmine ning piirangud sõidukijuhtimisele nagu Ühendkuningriigis, kus noori juhte, kes satuvad avariidesse varsti pärast lubade omandamist, ootavad eriti karmid karistused.
The Lanceti toimetajaveerg rõhutab, et teismeliste elukvaliteedi parendamiseks on vajalikud neli sammu: noorukite käitumise võrdlemine rahvusvahelistes mastaapides, tervisliku arengu eesmärkide püstitamine, ülekaalulisust ning alkoholi ja uimastite kuritarvitamist pärssivate meetmete kehtestamine ning taolistest meetmetest johtuvate muutuste seiramine.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!