Psühholoog: sport tekitab sõltuvust
Pole saladus, et füüsiline pingutus, näiteks jooksmine, tekitab endorfiinijoovastuse ehk jooksukaifi (ingl runner’s high). Sama levinud on aga kehaline ja emotsionaalne madalseis, mis valdab regulaarset jooksjat, kes ei saa oma igapäevast kilomeetridoosi kätte.
Nüüd on Tuftsi ülikooli uurijad selle sõltuvushäire olemasolu kinnitanud, näidates, et intensiivne jooksurežiim sunnib rotid tootma ajukemikaale, mis matkivad sama joovastust, mida pakuvad opiaadid. Teadlased usuvad, et mõõdukas füüsiline treening võiks morfiini- ja heroiininarkomaanidele olla "asendus-uimastiks", vahendab LiveScience.
Treeningu positiivseid mõjusid arvestades pühendavad paljud inimesed osa päevast tervisejooksule. Pikema ja intensiivsema jooksu vältel, pärast seda, kui glükogeenivarud on ammendatud, hakkavad ajuripats ja hüpotaalamus vallandama endorfiine, mis annavadki jooksjale "teise hingamise" ja täiendava võhma.
Endorfiinide tekitatud tunne, et võid väsimatult joosta päev otsa, on väga sarnane opiaatide valuvaigistavate mõjudega, teavad teadlased. Tuftsi ülikooli psühholoogiaprofessori Robin Kanareki juhitud töörühmal tekkis küsimus, kas on võimalik tekitada ka samasuguseid ärajäämanähte, mis tõestaks, et intensiivsel jooksul ja opiaatide kuritarvitamisel on sarnane biokeemiline mõju.
Töörühm, kelle uurimus ilmus ajakirja Behavioral Neuroscience augustinumbris, jagas 44 isas- ja 40 emasrotti nelja rühma. Üks rühm pandi elama jooksurattasse; teistel rühmadel jooksurattaid polnud. Seejärel jaotati rühmad veel omakorda kaheks: ühel rühmal oli juurdepääs toidule ainult tunni aja jooksul päevas, teisel ööpäevaringselt. Ehkki uuringu tulemuste kinnitamiseks on vajalik teha katseid ka inimestega, on närilised enamasti head analoogid, kelle põhjal inimese organismi töö kohta aimu saada.
Sellistes keskkondades hoiti rotte mitu nädalat. Viimaks said kõik rühmad naloksooni, ravimit, mida kasutatakse opiaatide üledoosi vastumürgina ja mis tekitab kohesed ärajäämanähud.
Aktiivsete rottide ärajäämanähud olid märkimisväärselt ägedamad mitteaktiivsete rottide omadest. Samuti treenisid need rotid, kes said süüa vaid tunni jooksul päevas, kõige rohkem ning ka nende reaktsioon naloksoonile oli kõige ägedam. Selline tulemus kattub sümptomitega, mis ilmnevad inimestel, kes põevad haigust nimega anorexia athletica ehk hüpergümnaasia. Haigel tekivad kinnismõtted mitte ainult kehakaalu osas, vaid ta tunneb, et peab kaalukaotuse nimel ka pidevalt treenima.
"Füüsiline treening, nagu kuritarvitatavad narkootikumidki, vallandab organismis neurotransmittereid nagu endorfiin ja dopamiin, mis on seotud tasusaamistundega," ütles Kanarek. "Nagu toitumise ja muude elualade juures, on siingi võtmeks mõõdukus. Treening on kasulik nii füüsilise kui vaimsele tervisele, kuni sellega tegelemine ei hakka ülejäänud elukorraldust häirima."
