Populaarne teadlane muudab antibiootikumid taas tapvaks

 (51)

Adnane Remmal
Adnane RemmalFoto: epo.org

Mida teha, kui antibiootikumid ei suuda enam meid surmast päästa? Appi tõttab rahvameditsiin.

Multiresistentsete bakterite pealetung on kiiresti ägenev ülemaailmne probleem. Maroko bioloogiaprofessor Adnane Remmal töötas oma kodukandi taimede raviomaduste baasil välja viisi antibiootikumide "võimendamiseks", et need suudaks ka eriti vastupidavaid baktereid tappa. See tõi talle 15. juunil "teadlaste Oscari" nominatsiooni vägevaima Euroopavälise leiutaja lahtris ja pealeselle võidu rahva lemmiku kategoorias.

Sidi Mohamed Ben Abdellah' nimelise Fezi ülikooli juures töötava professori leiutis võib vähendada antiobiootikumide liigkasutamist ja seega pikas plaanis piirata paljude ravimite suhtes resistentsete "supernakkuste" levikut.

2014. aastal patenteeris Euroopa patendiamet leiutise, mille kallal prof Remmal on töötanud 1990. aastatest alates ja mille baasil loodud ravim läbib praegu kliiniliste katsete viimaseid etappe. Eeldatavasti tänavu lettidele jõudev ravim on osa lähenemist, mis hõlmab eeterlike õlide rakendamist ravimite suhtes resistentseks muutuvate mikroobide probleemi lahendamisel.

Lisaks looduslikule antibiootikumi-võimendile leiutas Remmal eeterlike õlide põhise toidulisandi, mis peaks välja vahetama praegu loomasöödale lisatavad kemikaalid — antibiootikumide ülemäärast tarvitamist intensiiv-loomakasvatuses ja -põllumajanduses peetaksegi üheks põhjuseks, miks multiresistentsed nakkushaigused üldse jõudsalt levivad.

Loe veel

Pälvisite kiidusõnu Prantsusmaal õppimise järel Marokosse naasmise eest. Kas peate Aafrikat uueks tähtsaks teaduse ja tehnoloogia kasvulavaks, et tahtsite kindlasti kodumaale naasta?

Ma läksin Prantsusmaale südame-veresoonkonna haiguste ja eriti kõrgvererõhutõve kohta õppima, sest Marokos seda teha ei saa. Aga andsin endale sõna, et naasen hiljem koju. Sellest kinnipidamise üks põhjusi oli, et pärast viit aastat Prantsusmaal elamist ning uudiste ja poliitiliste diskussioonide jälgimist sai ka selgeks, et Euroopas küll armastatakse turiste ja välismaalasi, aga eelkõige neid, kes sinna pidama ei jää. Ma tegelikult mõistan ja austan seda.

Prantsusmaa ja sealsed kolleegid on mulle väga kallid, aga ma tahtsin, et meievahelised austus ja armastus ka püsima jääks. Sestap ütlesin kindlalt ei, kui mind meelitati sinna jääma, kusjuures üsna tungivalt.

Foto: epo.org

Marokos plaanisin esialgu südame-veresoonkonna alal edasi töötada, aga mulle öeldi, et pole vaja, see pole meie kandis probleem. Kui tahad kasulik olla, siis uuri ravimeid mittekartvaid baktereid. Varem oli näiteks näiteks avatud südamelõikuse infektsioone kerge ravida, aga nüüd pole sellistel puhkudel enam toimivaid antibiootikume.

Aafrika inimesed peaksid enda harimiseks ja teadlastena arenemiseks Euroopas ja USA-s õppima, aga pärast seda oleks neile parem koju tagasi tulla ja seal uurimis- ja arendustöid jätkata, uusi ökosüsteeme luua. Aafrikal on seda vaja, sest siin on probleeme, mida Euroopas ja USA-s ei eksisteeri.

Näiteks?

Näiteks malaaria. Usun, et kui Aafrika teadlane selle teema tõsiselt kätte võtaks, siis malaariaprobleem leiaks varsti lahenduse.

Usun, et kui Aafrika teadlane malaaria tõsiselt kätte võtaks, siis leiaks malaariaprobleem varsti lahenduse.

Kui suur on ravimite suhtes resistentsete mikroobide probleem juba täna?

Minu jaoks on probleem suur juba praegu. Maailma tervisorganisatsioon ütleb, et selle tõttu sureb juba 700 000 inimest aastas, ja mõeldud on muidugi ainult riike, kus asja jälgitakse. Tegelik number on kindlasti suurem. Antibiootikumide nõrgenemise tõttu sureb üks inimene minutis! (WHO andmetel võib sajandi keskpaigaks surra juba kümme miljonit aastas – L.J.).

Kas teie ravim on tõesti peaaegu valmis turule jõudma?

Hetkel võin öelda, et 95% tööst on tehtud, aga Marokos peame selle tõhusust veel demonstreerima hakkama. Põhiprobleem on see, et asjaga tegelev firma pole kuigi rikas ja kardab arendamisse piisavalt raha paigutada. Nad soovivad võimalikult head tulemust minimaalse investeeringu juures. Kui me asuksime Euroopas või Ameerikas, siis ma usun, et ravim oleks juba mitu aastat kättesaadav. Aga Marokos on see uudne juhtum ja esimene kord on alati kõige raskem.

Kas pidite varem palju kemplema nendega, kellele mõte rahva- ja tõenduspõhise meditsiini ühendamisest vastuvõetamatu, nagu teie poolt loodud loomade toidulisandis ja uues ravimis?

Ei pidanud. Kliinilised katsed looduslike molekulidega valmisid Saksamaal ja nende tulemusi kodumaal ka esitasin. Näitasin, et looduslik molekul pole mürgine ega paku kahjulikke kõrvalmõjusid. Ütlesin ka, et minu valitud antibiootikumi on kasutatud ilma probleemideta aastakümneid. Ja ütlesin, et panin lihtsalt need kaks kokku!

Loomadega oli kerge katseid teha, aga inimeste ravimi tarbeks on raske vajalikke tegevuslube saada.

Inimeste ravimile eelnenud toidulisandi loomadele lõite juba nelja aasta eest. Kas seda kasutatakse juba palju?

Marokos on see tõesti laialdaselt kasutusel, meil on ka juba partnereid, kes valmistuvad seda Euroopasse ja USA-sse importima. Saatsin neile näidiskoguseid ja nad on veendunud, et see on tõesti väga hea lahendus.

Loomadega katseid oli kerge läbi viia, aga inimeste jaoks on juba raske vajalikke tegevuslube saada. Ma usun, et USA-s oleks see kergem, sest sealne toidu- ja ravimiamet on sarnaseid projekte juba rohkem läbi vaadanud. Aga nüüd oleme ka kodumaal loa saanud, sest meil pole ainult eeterliku õli molekuli, vaid see on antibiootikumiga juba seotud ja midagi mürgiseid siin pole. Tulemuseks on väga tugev sünergeetiline mõju, mis muudab ravimile tundetud bakterid taas tundlikuks. Isegi kliinilistes katsetes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised