Piiblilegend Punase mere lõhestamisest võib rajaneda faktidel

Tõenäoliselt Mooses omal jõul Punast merd ei lõhestanud, küll aga võis öö läbi puhunud tugev idatuul merevee sellisel moel tagasi lükata, nagu on kirjas Piiblis ja Koraanis, teatasid USA uurijad.

USA riikliku atmosfääriuuringute keskuse NCAR ja Boulderis tegutseva Colorado ülikooli teadlastest koosneva töörühma aruande kohaselt näitab tuulte mõju veele analüüsiva suurema uurimuse raames konstrueeritud arvutisimulatsioon, et tuul võis suruda merevee tagasi punkti, kus jõgi kaardus ja suubus rannikulaguuni, vahendab Reuters.

„Simulatsioonid kattuvad üsna täpselt Teises Moosese raamatus kirjeldatud nähtusega," kinnitab uurimust juhatanud Carl Drews NCAR-ist.

„Vete lõhestamine on vedelike dünaamika võtmes täiesti mõistetav. Tuul liigutab vett vastavalt füüsikaseadustele, nii et moodustub ohutu läbikäik, mida kummaltki poolt piirab vesi ja mis võib seejärel kaduda, nii et vesi tagasi oma kohale kiirustab."

Eri religioossetes tekstides esitatud kirjeldused erinevad vähesel määral, ent nad kõik räägivad, kuidas Mooses viis 3000 aasta eest israeliidid Egiptusest välja, samal ajal kui vaarao armee neid taga ajas. Punase mere (mida Piiblis tegelikult „Kõrkjamereks" nimetatakse) vood lähevad kahte lehte lahku, nii et Mooses pääseb koos oma järgijatega ohutult teisele kaldale, ent tuiskab jälitajate saabudes tagasi ja uputab nood.

Drews ja kolleegid uurivad võimalikke mõjusid, mida võivad sügavale veele avaldada Vaikse ookeani taifuunid.

Tema töörühm valis legendaarse mereületuse oletatavaks sündmuspaigaks piirkonna Vahemerest lõuna pool ja mudeldas sinna võimalikke maismaamoodustisi, mis võisid toona eksisteerida ja mere nn lõhenemisele kaasa aidata.

Värske mudel eeldab Niiluse jõe U-kujulist käänakut ja mererannikul paiknevat madalat laguuni ning näitab, et 12 tundi järjest ühtlaselt kiirusega 100 kilomeetrit tunnis puhuv tuul võis taanduma sundida 1,8 meetri sügavuse veemassiivi.

„Selline maismaasild on kolm kuni neli kilomeetrit pikk ja viis kilomeetrit lai ning püsib kuivana neli tundi," kirjutavad autorid ajakirjas PLoS ONE.

„Too legend Teisest Moosese raamatust on inimesi alati paelunud ning pannud küsima, kas see võis rajaneda ajaloolistele faktidele," märgib Drews. „Meie uurimus näitab, et vete lõhenemise selline kirjeldus ei satu füüsikaseadustega sugugi vastuollu."

Kirjeldatud mudeliga saab lähemalt tutvuda siin ja siin.