Peavalu on äärmiselt sage häire, siiski ainult viiel protsendil peavalu all kannatavatest inimestest on peavalu põhjuseks tõsine neuroloogiline häire (näiteks ajukasvaja).

Peamiseks riskifaktoriks on aju hapnikuvaegus, millele veresooned reageerivad laienemisega, põhjustades peavalu. Lisaks võivad peavalu tekitada stress, kasvajad, kõrge vererõhk, lülisamba anatoomilised muutused, ravimid, põletikud ja verevalumid. Kaebusteks on iiveldus, oksendamine, pearinglus, tasakaalu- ja nägemishäired.

Diagnoositakse kliinilise pildi alusel, lisauuringutena kasutatakse liikvori uuringut, elektroentsefalograafiat, magnetresonantstomograafiat ja angiograafiat.

Esmaseks ravimeetodiks on stressi vähendamine.

Medikamentidest on kasutusel valuvaigistid ja põletiku vastased ravimid.