Õudne prognoos: linnaõhk, veepuudus, keskkond tapavad miljoneid
OECD hiljuti avaldatud ettekandes „Keskkonna seisundi perspektiivid aastani 2050: tegevusetuse tagajärjed“ on üles loetud peamised ökoloogilised raksused, millega inimkonnal tuleb lähima nelja aastakümne jooksul kokkupuutuda ja võidelda.
Aastaks 2050 saab linnaõhu liigsest saastusest peamine „looduslik“ inimeste surma põhjus, edestades selle näitaja poolest ebakvaliteetset joogivett ja halba sanitaarolukorda. Liiga suur tolmuosakeste kogus linnade õhus viib hingamisteede haigustest põhjustatud surmade kahekordistumiseni. Sel moel leiab aastaks 2050 iga-aastaselt oma otsa ligi 3,6 miljonit linlast.
Organisatsioon lisab, et kõige hullem olukord saab olema Indias ja Hiina Rahvavabariigis.
Lisaks hoiatab OECD ka teiste inimkonna säilimist pärssivate raskuste eest. Nii näiteks kasvab üleilmne veevajadus 55% ning ligi 40% Maa elanikkonnast, mis on siis 2,3 miljardi inimese võrra suurem kui praegu, hakkab kannatama veepuuduse käes. Kriisikolleteks saavad Aafrika põhja- ja lõunaosa ning Kesk-Aasia.
Ennustatakse ka, et aastaks 2050 kasvab maailma elektrivajadus 80% võrra, seal hulgas Põhja-Ameerikas 15%, Euroopas 28%, Jaapanis 2,5% ja Mehhikos koguni 112%. Kus juures 85% kogu energiast saadakse fossilsetest kütustest, mis kasvatab omakorda poolteist korda kasvuhoone gaaside atmosfääri paiskumist ja rikub hingatavat õhku.
"Oleme juba olnud ülepüügist tingitud kalamajanduses toimunud kokkuvarisemise tunnistajateks ja puutunud kokku tõsise veepuudusega, mis tõsiselt ähvardab põllumajanduse arengut. Taolisi sisulisi keskkonna muutusi ei tohi eraldiseisvatena vaadata. Nendega tuleb tegeleda üleilmsete pingutuste kontekstis tagamaks toidu ja energia küllust, samuti vähendamaks globaalset vaesust," ütles OECD peasekretär José Ángel Gurría .
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!