Ökotellised: ehituskivid ilma savi ja süsinikuta

Ginger Krieg Dosier, Abu Dhabis tegutseva Sarjah’ Ameerika ülikooli arhitektuuriteaduskonna 32-aastane abiprofessor võitis maineka auhinna ajakirja Metropolis tänavusel disainikonkursil Metropolis Next Generation Design Prize nn biotoodetud telliste eest.

Konkursi teemaks oli „Üks disainlahendus tuleviku tarbeks“ — väike disainiparandus, mis muudaks maailma. Konkursi kohtunikud leidsid, et prof Dosieri hästidokumenteeritud ja -katsetatud kava asendada põletatud savitellised bakteritest ja liivast valmistatud ehituskividega vastas täpselt nõudmistele, vahendab tootekujundusuudiste portaal Dexigner.

Kogu maailmas toodetakse aastas üle 1,3 triljoni tellise. Üle 10% neist valmistatakse käsitsi söeküttega ahjudes. Keskmiselt paiskab ühe tellise valmistamine atmosfääri 635 grammi süsinikku — kokku rohkem kui kõik maailma lennukid. Riikides nagu India ja Hiina neelavad söeküttega telliseahjud keskmisest rohkem energiat, väljastavad rohkem süsinikku ja reostavad õhku rohkemate tuhaosakestega.

Dosieri protsess asendab küpsetamise lihtsalt segamisega, ja kuna lahendus (välja arvatud bakteriloogilise aktivisaatori tootmine) on madaltehnoloogiline, saab seda kasutada otse ilma kaasaegse infrastruktuurita kohtadel. Protsessis, milles haiguseid mitte tekitavad saratsiinbakterid segatakse liivaga ja paigutatakse vormidesse, ei kulu üldse mingit soojust. Bakterid tekitavad liivas kaltsiitide sadestumist ning annavad tulemuseks liivakivile sarnaste omadustega tellised. Vaata fotot! Kui biotellised asendaksid iga uue tellise planeedil, säästetaks aastas ligikaudu 800 miljonit tonni süsinikdioksiidi.

Prof Dosier, erialalt arhitekt ja arhitektuuri õppejõud, on omandanud teadmised mikrobioloogiast, geoloogiast ja materjaliõpetusest omal käel, viimati Põhja-Carolina ülikoolis arhitektuuri õpetamise kõrvalt. Tulemused, mida on Sarjah’ Ameerika ülikoolis uurimistöö raames legoklotside suuruste tellistega ka katsetatud, avaldavad muljet nii arhitektidele kui geoloogidele. Toronto ülikooli geoloogiaprofessor Grant Ferris ütles, et mikroobse mineraalisadestuse kõigi seniste uuringute juures pole peaaegu üldse tähelepanu pööratud ehitus- või kujundusmaterjalide taolise tootmise võimalusele, mis teebki konkursivõidutöö nii kütkestavaks.

„Biotellistel oli väga lihtne, aga teadusliku meetodiga määratletud kontseptsioon ning need kujutasid endast näidet sellest, kuidas lahendada elementaarseid probleeme väga uuenduslikul moel,” ütleb žürii üks liikmeid Chris Sharples mainekast arhitektuuriettevõttest SHoP Architects.

„Ginger Dosieri saavutus pole kiitus mitte ainult tema enda kujutlusvõimele ja südikusele, vaid sobib ka heaks näiteks sellest, kuidas tootekujundajad saavad aidata tõhusalt kaasa jätkusuutlikuma maailma konstrueerimisele,” leidis ajakirja Metropolis peatoimetaja Suzan Szenasy. „Esitasime disaineritele väljakutse leida „väike (kuid geniaalne ja elegantne” lahendus” kasutamiseks disainitud keskkonnas. Meid üllatas, et ilma liikuvate detailideta objekti — tavalist tellist — oli võimalik nii tähendusrikkal moel ümber kujundada.”