Noored on hulljulged, sest evolutsioon nüristas hirmureaktsiooni
Teadlased uurisid hiirte hirmureaktsiooni eesmärgiga leida vihjeid, mis aitaksid mõista, kuidas noored hiired reageerivad elektrilöökide ja tonaalsete helide kombinatsioone hõlmanud varasematele olukordadele, vahendab PhysOrg.com.
Kui uurijad võrdlesid noorte hiirte tardumisreaktsiooni kiirust nooremate ja vanemate hiirte omaga, selgus, et “teismelised” hiired ei tardu paigale sama kiiresti ning seejuures on nende reaktsioonid kontekstuaalsele hirmule pärsitud.
Noorukiealiste hiirte ajutegevuse uuringud näitasid, et kahes hirmukogemuse töötlemisega seotud ajupiirkonnas — basaalses mandelkehas ja hipokampuses — oli neil aktiivsus madalam. Asi polnud mitte selles, et hiirenoorukid ei suutnuks õppida hirmu tundma, vaid pigem selles, et nende ajud ei saatnud välja samu signaale, mida hiirepoegade või täiskasvanud hiirte ajud.
“Kontekstuaalse hirmu allasurumine ja sellega kaasnev sünaptiline aktiivsus ilmnevad sedamööda, kuidas hiired poja-east noorukiikka siirduvad,” kirjutasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimuse autorid.
“Kontekstuaalse hirmu taoline ajutine allasurumine seondus sünaptilise aktiivsuse langusega basaalses mandelkehas ning signaalivahetuse hõrenemisega hipokampuses,” seisis töös. “Ehkki noorukiea algusjärgus mälestused kontekstuaalsest hirmust ei väljendunud, muutusid need noorukiea lõppedes uuesti pöördutavaks ja väljenduvaks.”
Ehkki lapsevanemaid ajab vastav tendents tõenäoliselt marru, võib hirmureaktsiooni puudumine osutuda kasulikuks, kuna avaldub ajal, mil noorloomad uurivad oma sõltumatuse piire ja panevad neid proovile, mida nad hirmust kangestunuina kuidagi teha ei saaks.
“Evolutsioonilisest perspektiivist võib kontekstuaalse hirmu ajutine allasurumine teisme-eas osutuda suureks kohandumuslikuks eeliseks, kuna see ilmneb täpselt siis, kui hiir on omaks võtmas uusi, kõrgema järgu avastuskäitumise vorme pesast eemal,” kirjutasid uurijad.
Töö tulemused andsid mõista, et noorukiea alguses võib kontekstuaalse hirmu kõrge tase tõenäoliselt osutuda pesast lahkumiseks, ümbritseva keskkonna uurimiseks ja kolooniast sõltumatuse saavutamiseks vajaliku avastuskäitumise suhtes kohandumist pärssivaks teguriks.
Aju hirmureaktsiooni allasurumise mehhanismide põhjalikumast uurimisest võib olla kasu foobiate ja ärevushäirete, nt posttraumaatilise stressihäire ravimise vallas, andis Cornelli ülikooli, Browni ülikooli ja New Yorgi ülikooli arstiteaduskonna teadlaste koostöös läbi viidud uurimus mõista.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!