Nagisev põhjapõder on hirvlane, kel sarved ka õrnemal sugupoolel
Põhjapõdrad on kõige soojama kasukaga loomad. Nende jaoks võiks külmakraade olla kas või 50. Kasukakarvad on hästi tihedasti üksteise kõrval, nende vahele ei pääse tuuled ega lumetormid. Soojust annab karvade eriline ehitus – seest tühjad ehk täidetud õhuga. Soojakadu on niisuguse kasuka puhul minimaalne ja samas on kasukas väga kerge. Seda omadust on ära kasutatud päästerõngaste tootmises, kus enne vahtplasti kasutuselevõttu täideti päästerõngaid just põhjapõdra karvadega.
Põhjapõtru vaatama tulles peab ka kõrvu kikitama, sest niisugust omapärast naksuvat heli kuuleme ainult nende loomade liikumise juures. Naksumine-kraksumine tuleb jalaliigestest, kus üle luulise kühmu asetsevad kõõlused astumisel tavatut heli tekitavad. On juhtunud, et loomapargi külastajad tulevad pargist lahkudes klienditeenindajale kurtma, et meie põhjapõtradel on jalad haiged, sest millest muidu selline nagin kõndimisel.
Põhjapõtrade toidulaud on omapärane. Erinevad samblikud ja samblad moodustavad suure osa toidust, nendest ei saa aga piisavalt mineraalaineid ja soolasid. Pole siis ime, et põhjapõdrad joovad meelsasti merevett, limpsivad uriinist lund või lakuvad oma maha nühitud sarvi. Meie juures Elistvere loomapargis on toidumured lahendatud nii, et söögilaua katame granuleeritud jõusöödaga, mis on valmistatud just põhjapõtrade vajadusi arvestades. Maiustamiseks saavad põhjapõdrad regulaarselt pulgakomme ehk soolakivisid limpsida.
Redu ja Mare ootavad huviga külastajaid. Kohtumiseni Elistveres!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!