Must stsenaarium: 2060. aastateks kerkivad temperatuurid neli kraadi
Taoline kiire tõus paljude täna elavate noorte eluajal on kaks korda suurem kahekraadisest laest, mille mullu Kopenhaageni kliimakonverentsil võtsid kohustuseks 140 riigi valitsused, ning tooks kaasa toidu- ja mageveevarude kadumise mitmel pool maailmas, vahendab Reuters.
Kasvuhoonegaaside emissioonide kerkimine sel kümnendil tähendab rahvusvahelise uurimismeeskonna sõnul, et sihiks võetud kaht kraadi on äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu saavutada, mis tõstatab globaalsete temperatuuride kasvu võimalikkuse kolme või nelja kraadi võrra juba sel sajandil.
Uurimused, mis kavandati ilmuma samaaegselt esmaspäeval Mehhikos alanud iga-aastase ÜRO kliimanõupidamisega, osutavad asjaolule, et tööstuse-eelsete tasemetega võrreldes neljakraadise temperatuuritõusu võimalikke tagajärgi on uurinud väga vähesed teadlased.
„Mõjud paljudes sektorites — mereäärsetes linnades, põllunduses, veenõudluses, ökosüsteemides või migratsioonis — kujunevad suuremaks kui kahekraadise tõusu juures,” kirjutab rahvusvahelist töörühma juhatanud Mark New Oxfordi ülikoolist.
Üks, Briti ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society A avaldatud uurimus sedastas, et kõige halvemal juhul võivad temperatuurid 2060. aastate alguseks kerkida nelja kraadi võrra.
Teised stsenaariumid kirjeldasid seda, mis toimub, kui vastav piir ületatakse samal sajandil hiljem või isegi mitte aastaks 2100, mis tõstab selliste äkiliste muutuste tõenäosust nagu arktilise jää sulamine suvel, igijää sulamine või Amazonase vihmametsade väljasuremine.
Üks uurimus andis enda sõnul pragmaatilise hinnangu meretaseme tõusule, osutades, et juhul, kui aastaks 2100 tõuseb temperatuur neli kraadi, võib merepind praegusega võrreldes kerkida pool kuni kaks meetrit.
Kaks meetrit tõusnud mere ohjeldamine Hollandi stiilis meretammidega nõuaks aastaks 2100 täiendavat iga-aastast investeeringut mahus 270 miljardit dollarit.
See summa võiks kahandada väljarännet kõige haavatavamatest piirkondadest 305 000 inimesele aastas, kirjutas Southamptoni ülikooli teadlane Robert Nicholls. Kaitsemeetmete puudumine võiks tähendada 187 miljoni inimese sunniviisilist ümberasustamist.
Suurem risk ohustab neid, kes elavad väikestel saartel, Aasias, Aafrikas või jõgede deltades.
Uurijad järeldasid, et valitsused peaksid panustama rohkem nii kasvuhoonegaaside emissioonide kärpimisse kui avariimeetmetesse nagu geotehnoloogilised programmid päikesekiirguse hämardamiseks või kasvuhoonegaaside atmosfäärist väljasõelumiseks.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
