Mürgikäsnad, geenikäärid ja bakteriõgijad: siis, kui antibiootikumid enam ei avita



Tabletid
Pilt on illustratiivneFoto: Vallo Kruuser

Arstid sõdivad juba aastaid bakteritega, kelle vastu ei aita miski. Aastas langeb resistentsete bakterite ohvriks 700 000 inimest.

Nüüd aga võtavad tohtrid kasutusele täiesti uued relvad: mürgikäsnad, geenikäärid ja röövbakterid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ühendriikides Renos asuvas haiglas pannakse 70aastane naine isolatsioonituppa ja talle määratakse intensiiv­ravi. Samal ajal levib haiglakoridorides vaikne paanika.

Igasugune kehaline kokkupuude selle patsiendiga nõuab äärmuslikke ettevaatusabinõusid. Arstid on leidnud naise organismist surmava bakteri, ent nakkus ei reageeri ühelegi neist 26 anti­biootikumist, mis haigla arsenali kuuluvad.

Tegu on karbapaneemiresistentse enterobakteriga (ingl CRE, Carbapanem-Resistant Enterobacteriaceae) – see on bakter, mis ei allu isegi tugevaimatele antibiootikumidele. CREd hüütakse õudusunenäobakteriks.

Viimase 25 aastaga on üha suurem hulk baktereid muutunud antibiootikumide suhtes immuunseks. Niinimetatud multiresistentsed bakterid tapavad igal aastal kuni 700 000 inimest üle kogu maailma.

Olukord on seega väga tõsine ning teadlastelt oodatakse uusi ravimeid ja ravimeetodeid, mis suudaksid neist baktereist jagu saada.

Õnneks on peagi laboritest haiglatesse jõudmas bakteritevastase võitluse uued relvad. Need tuginevad värskeimatele meditsiinileiutistele alates elektrit juhtivatest haavasidemetest kuni nn geenikäärideni. Loodetavasti saavad arstid nende abil jagu isegi kõige õelamatest õudusunenäo­bakteritest.

Loe veel

Seotud lood:

Alates sellest, kui 1928. aastal šoti arst Alexander Fleming avastas juhuslikult maailma esimese antibiootikumi penitsilliini, on ülemaailmne eluiga rohkem kui kahekordistunud, ligikaudu 34 aastast on saanud enam kui 71 aastat.

Antibiootikum on üldnimetus niisuguste ravimite kohta, mis toimivad spetsiifiliselt bakterite põhjustatud nakkuste vastu. Enne antibiootikumide kasutuselevõttu olid bakteriaalsed nakkused, nt kopsupõletik ja tuberkuloos, peamised surmapõhjused kogu maailmas.

Tänapäeval on kunagi nakkushaigustele kuulunud sünge esikoha hõivanud terve rida mittenakkavaid haigusi, nt südame-veresoonkonnahaigused ja vähk, kuid antibiootikumidest on abi isegi nende haiguste korral.

Kemoteraapia nõrgestab vähihaige immuunsüsteemi ja muudab ta nakkustele vastuvõtlikumaks. Seepärast täiendatakse ravi tihti ka antibiootikumikuuriga. Sedasama võib öelda ka kirurgia kohta: avatud kõhuõõne operatsioonid ja keisrilõige on võimalikud ainult tänu baktereid tapvatele ravimitele, mis hoiavad ohtlikud nakkused eemal.

Ajad on aga muutumas. 2014. aastal avaldas Maailma Terviseorganisatsioon WHO nimekirja bakteritest, kes kujutavad endast suurimat ohtu inimeste tervisele.

Neist kõige hullemate seas on inimkonna vanade tuttavate tüüfuse, gonorröa ja tuberkuloosi tekitajad. Neid haigusi põhjustavatest bakteritest on arenenud variandid, mis on resistentsed peaaegu igat tüüpi antibiootikumide suhtes.

Sellise arengu süü lasub suuresti meditsiinil enesel. Antibiootikum on küll bakterite vaenlane number üks, kuid samas ka üks peamisi põhjuseid, miks bakterid muutuvad aina rohkem vastupanuvõimelisteks.

Loe oktoobri Imelisest Teadusest lähemalt, millised uued ravivahendid astuvad antibiootikumide asemele!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised