Müra saastab ja tapab

 (19)
Kõrvad kinni
Corbis/Scanpix

Maailma Tervishoiuorganisatsioon väidab oma 2007 aastal alustatud uuringus, et 3% Euroopa inimeste enneaegses surmas on süüdi müra. Maailmas arvatakse mürast põhjustatud haigustesse surevat aastas ligi 210 000 inimest.

2006 aastal Ramboll Eesti poolt läbi viidud uuring näitab, et Tallinna elanikest ligi 30% (kuni 33 500 in) elab piirkonnas, kus müratase ületab kriitilise piiri. Mürataseme kriitiline piir on elurajoonides päevasel ajal 55 detsibelli ja öisel 50 dB. Peamiselt langevad Tallinnas need piirkonnad kokku peatänavate ja raudteedega, vähem mõjutab inimesi trammiliiklus ja tööstus.

Müra kõige vahetumaks efektiks on kuulmiskahjustused. Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse, mille tulemusena jääb domineerivaks ainevahetuse liigiks anaeroobne glükolüüs ehk siis rahvakeeli öeldes lähevad kõrvarakud käärima. Mõnda aega suudab inimese kõrv seda taluda, kuid teatud piiri ületamisel (kas siis ajalistes ühikutes või valjuses) tekivad jäädavad kahjustused ja võib saabuda kurtus.

Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired — peavalud, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus jne. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu. Mürasaaste laastab veel südame veresoonkonda, põhjustab pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormusi ja vererõhuhäireid.

Kokkuvõtteks eelpoolöeldule võib öelda, et müra tapab samal viisil kui krooniline stress — müralained põhjustavad stressihormoonide akumulatsiooni, rakkude ainevahetuse häireid ja muutusi kehakeemias, mis lõppeks viivad vereringluse häirete ja südameatakkideni. Nimetatud negatiivsed mõjud kestavad meie uneajalgi — keha reageerib mürale eelpoolnimetatud viisidel.

Kuigi töökohtadel on määratud ISO standarditega ja 1995 aastal kinnitatud töötervishoiu määrusega mürataseme lubatud normiks kaheksa tunni jooksul kuni 85 dB (mis on inimese kõne keskmine tugevus), on loo alguses nimetatud väiksemate numbritega peetud silmas ühtlast mürafooni pikema aja jooksul.

Käesoleval aastal peaks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni valmima laiaulatuslikum uuring müra kahjulikest mõjudest. Tulemas on ilmselt konkreetsem andmestik kahjulike müratasemete kohta ja nii võib sarnaselt suitsetamisega avalikes kohtades sattuda põlu alla müra tekitamine.

1 — 2 aasta jooksul ei pruugi müras elades juhtuda veel midagi, kuid 5 — 6 aastaga on tekivad püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt on kuritegelik anda lubasid ehitada elumaju linna peatänavate äärde — see ei ole viisakas määrata inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda.

17. — 18. jaanuaril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis MTÜ Ökokratt, Keskkonnaministeeriumi jt poolt korraldatud keskkonnamüra konverents, millest jäi mulje, et probleemiga tegeletakse päris agaralt. Väljend „kõrv puhkab“ ei ole ainuüksi metafoor, müra on organismile koormaks ja elukeskkonna üheks kvaliteedinäitajaks on ülearuste detsibellide puudumine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare