Erinevalt tavalistest automootoritest, mis töötavad enamasti ainult bensiini, mõned üksikud erandid bensiini ja piirituse seguga, ajab “kõigejoojat” ringi suvaline segu tavakütusest, piiritusest või butanoolist — orgaanilisest alkoholist, mille biokütuse-potentsiaali vastu on teadlased viimasel ajal huvi tundma hakanud, vahendab teadusportaal PhysOrg.


Mis veelgi tähelepanuväärsem: segakütuse-ajam kasutab olemasoleva kütuse võimalikult tõhusa põletamise eesmärgil spetsiaalseid andureid, mille abil end ise kalibreerib.

Pärast Fordi mudelit T, esimest autot, mille mootor töötas nii bensiini kui etanooliga, on autotöösturid paisanud turule mitmesuguseid paindliku kütusetarbega sõidukeid ehk FFV-sid (flexible-fuel vehicle). Kuna nii bensiini- kui piiritusemootorites süütab küünal õhu ja kütuse segu, ei nõua mootori kohandamine mõlema kütuse pruukimiseks erilist pingutust, kinnitab Argonne’i energiasüsteemide osakonna insener Thomas Wallner.

“Mootori ühilduvus eri kütustega ei tähenda veel, et see küttesegu koostisest hoolimata optimaalselt tõhus oleks,” selgitas Wallner. “Siin tulevadki mängu segatoidulise ajami voorused.”

Wallneri sõnul on kõik ühekütuselised mootorid, nagu ka enamik paindliku kütusetarbega masinaist, enamasti kalibreeritud töötama üheainsa kütusega, tavaliselt puhta bensiiniga. Insenerid ja autotöösturid häälestavad mootorit reeglina vastavalt mitmele muutujale, kaasa arvatud pöörde käigus mootorisse sisestatud kütuse kogus, kütuse sisestamise aeg ja süütesädeme ajastus.

Eri kütusesegude puhul on nende parameetrite optimaalväärtused erinevad, kinnitas Wallner. Segatoidulise mootorita ei suuda autod omal jõul muude kütusekontsentratsioonidega kohaneda ega kütust kokku hoida.

“Ainult bensiini ja etanooli segu juures pole väga keeruline välja selgitada, millises vahekorras neid tankida,” selgitas Wallner. “Kui aga soovite lisada butanooli, muutub kogu selle supi tõhusaks põletamiseks vajalike tegurite väljaselgitamine märksa tõsisemaks väljakutseks.”

“Lõppeesmärk pole mitte teada, mis on paagis, vaid käitada mootorit võimalikult tõhusalt ükskõik millega, mis torust tuleb,” lisas ta. “Mootor töötab enam-vähem kõige vedelaga, mis sädemest süttima nõustub.”

Kütusepaagi sisu analüüsimise asemel hindab mootor-kõigesööja eri tüüpi andurite kaudu nii mootori sisepõlemis-karakteristikuid kui keemilist signatuuri ehk ionisatsiooni. Kui andureile tundub, et mootor ei tööta täistõhususel, kohendab juhtseade hulka asjakohaseid parameetreid nagu kütusesisestus-strateegia ja süüte ajastus.

Välja pakutud lahendus on ka suhteliselt lihtne ja tootlik, lubas Wallner, võimaldades segatoidulise mootori kärmelt turule tuua. Laia valiku kütustega töötav mootor toimib eriti hästi biokütustega, suunates tarbija muude kui ainuüksi naftapõhiste kütuste juurde.

Omnivoorne mootor edendaks majandust, kahandades sõltuvust võõrpäritolu kütustest ja suurendades nõudlust kodumaal toodetud biokütuste järele. “Rahval oleks palju kasu paremini toimivaist mootoreist, mis töötaksid just selle kütusega, mida parajasti saada on,” ütles Steve McConnell, üks Argonne’i universaalmootori projekti uurijaist.

Tõlkinud Mart Kalvet.