Mitu kätt mahub inimese pähe? Vähemalt kolm, vastavad teadlased
Veebižurnaalis PLoS ONE avaldatud uuenduslikus uurimustöös kirjeldavad nad, kuidas konstrueerida kontrollitud laboratoorsetes tingimustes meelepett kolmest käest, vahendab PhysOrg.com.
Katse näeb välja nii, et katsealune istub laua taga, mille pinnale on tema parema käe kõrvale paigaldatud realistliku välimusega käeprotees, nii et katsealune näeb korraga kaht tõelist kätt ning kummist proteeskätt. Jätmaks muljet, et ka kummikäsi keha juurde kuulub, puudutasid teadlased katsealuste paremat kätt ja kummikätt samast kohast väikeste pintslitega, kusjuures pintslitõmbed olid võimalikult sünkroniseeritud.
“Seejärel tekib ajus konflikt küsimuses, kumb parem käsi kuulub katsealuse keha juurde,” selgitas üks uurimuse autoreist Arvid Guterstam. “Võiks ju eeldada, et omaks peetakse ainult üht kätest, arvatavasti päris kätt. Meie aga avastasime enda üllatuseks, et aju lahendab selle konflikti sel moel, et hõlmab mõlemad paremad käed kehakuvandisse ning katsealustel tekib mulje, et neil on täiendav, kolmas käsi.”
Uurimus koosnes sarjast katsetest, milles osales kokku 154 täie tervise juures vabatahtlikku katsealust.
Tõestamaks, et proteesi tõepoolest enda kolmanda käena tajutakse, “ähvardasid” teadlased kas proteeskätt või tõelist kätt kööginoaga ning mõõtsid füsioloogilist reaktsiooni sellisele provokatsioonile — peopesa higistamise määra. Tulemused näitasid, et katsealuste stressireaktsioon oli sama äge nii proteesi kui päris käe ähvardamisele, ent seda vaid ajavahemikel, mil nad kolmandat kätt illusioonina adusid. Kui parema käe protees asendati näiteks vasema käe või jalamulaažiga, stressireaktsiooni ei ilmnenud.
Uurimuse tulemused võivad aidata luua uusi, patsientidele kasulikke proteesirakendusi.
“Tulevikus võib olla võimalik näiteks ajurabanduse ohvrile, kellel on pool keha halvatud, pakkuda proteeskätt, mida ta saaks kasutada ja tunda enda omana, samas kui halvatud käsi jääb endiselt tema kehakuvandisse alles,” ütles uurimust Karolinska Instituteti neuroloogiaosakonna juures juhatanud Henrik Ehrsson. “Samuti on mõeldav, et nõudlikes tingimustes töötavatel inimestel, näiteks päästetöödel tuletõrjujail või väljasõidul kiirabiarstidel, võib olla abi kolmandast käest.”