Mis põhjustab usulist äärmuslust?
Kõigis uurimustes põhjustasid ärevusttekitavad tingimused katsealuste innukamat klammerdumist oma ideaalidesse ja äärmuslikkust usulistes veendumustes. Ühes uuringus põhjustas isikliku dilemma vaagimine vajaduse püstitada idealistlikumaid isiklikke eesmärke. Teises tõi keeruliste matemaatiliste lahenduste kallal töötamine esile radikaalsete usuliste äärmuste hüppelise kasvu. Veel ühes uurimuses tingis isikliku suhtega kaasneva ebakindluse teadvustamine samasuguse usuliselt innuka reaktsiooni.
Uurijad leidsid, et usuliselt fanaatilised reaktsioonid olid kõige tugevamad vapra iseloomuga (st kõrge enesehinnanguga, tegevusele keskendunud, innukate ja järjekindlate) isikute juures, kes olid juba ärevusele vastuvõtlikud ja oma elueesmärkide saavutamise suhtes kõige lootusetumalt meelestatud.
New Yorgi ülikooli tervishoiuteaduskonna abiprofessori Ian McGregori arvates on selles on süüdi elementaarne motivatsiooniprotsess, mida nimetatakse reaktiivseks lähenemismotivatsiooniks (ingl RAM, Reactive Approach Motivation). “Lähenemismotivatsioon on järjekindel seisund, milles inimesed keskenduvad väga tugevalt ükskõik millisele pooldatavale eesmärgile või ideaalile. Nad tunnetavad suurt jõudu; muude probleemidega seotud mõtted ja tunded taanduvad tagaplaanile,” ütleb ta.
Samade autorite ja nende Toronto ülikooli kolleegide mullu ajakirjas Psychological Science avaldatud tulemused näitasid, et tugevad religioossed tunded seostuvad aktiivsuse langusega eesmises vöökäärus — ajupiirkonnas, mis aktiveerub ärevust ja kimbatust tekitavates olukordades.
“Koos käsitletuna annavad selle uurimisprogrammi tulemused mõista, et vaprad, ent samas kergestihaavatavad inimesed kalduvad idealismi ja religioossesse äärmusse selleks, et pääseda ärevusest,” ütleb McGregor.
