Mis oleks, kui iga aasta algaks esmaspäevaga? Ühe majandusteoreetiku meelest on see väga hea idee

 (13)

Päevakaja toimetus.ERR
Kalender ERR-is Päevakaja toimetuse seinal. Foto: Vallo Kruuser

Mõtet niisugusest aastast, mil 1. jaanuar oleks alati esmaspäev, toetab USA majandusteadlane Steve Hanke. Ta ütleb, et nii oleks vaja vähem planeerimisega tegeleda ja ühtlasi tõuseks ka sisemajanduse koguprodukt.

Popular Science`i intervjuus Hankega on välja toodud näide tänavusest kooliaastast: 1. september oli reede, aga tegelikuks koolitööks läks ikkagi alles mitu päeva hiljem esmaspäeval. Kooli alguse liikumine tähendab, et tunniplaanid tuleb igal aastal ümber teha. Ja mitte ainult koolitööde graafikud, vaid ka spordiliigade, valitsusagentuuride ja paljude firmade omad. See tähendab Hanke sõnul kokku aga miljardeid raisatud töötunde.

Lahendust näeb Hanke Gregoriuse kalendri kõrvaleheitmist ja selle asemel Hanke-Henry "püsikalendri" kasutuselevõttu. Selle on Hanke välja arendanud koos füüsika- ja astronoomiaprofessori Richard Conn-Henryga ja selle kohaselt algab iga aasta esmaspäeva, 1. jaanuariga.

See tähendab ühtlasi, et inimeste sünnipäevad on alati ühel ja samal nädalapäeval ja paljut muudki: jõululaupäev ja vana-aasta õhtu on fikseeritud ja langevad alati pühapäevale. Eestlastele omastest pühadest oleksid võidupüha ja jaanipäev (23.-24. juuni) alati laupäev ja pühapäev. Kool algaks alati kolmandal septembril, kuna esimene oleks selle stsenaariumi järgi laupäev. Lisaks sellele, et planeerimisele kuluv aeg kokku hoitaks, teeksid inimesed ka rohkem tööd (kuna paljud puhkepäevad oleksid pühadega samal ajal) ja see annaks hoogu juurde SKP tõusule.

Loe veel

Seotud lood:

Poleks kaugelt esimene kord

See poleks muidugi esimene kord, kui pärast 1582. aastal välja töötatud ja paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud kalendrist lähtuvat ajakorraldust ümber lükata soovitaks: aastal 1793 võtsid prantsuse revolutsionäärid käibele kümnepäevased nädalat ja aastal 1928 proovis Kodaki looja George Eastman panna oma töötajad tegutsema 13-kuulise kalendri järgi. Ent suurem jagu selliseid ümbertöötlusi ei jõustu tavaliselt seetõttu, et nad sisaldavad niiniimetatud liignädalat, et kalender oleks Maa orbiidiga ümber Päikese ehk aastaga kooskõlas.

Hanke plaani järgi oleks tema aastas neli korda korduv kolmest kuust koosnev tsükkel. Kuude pikkused oleksid 4 x 30, 30 ja 31 päeva, mis teeb aasta pikkuseks 364 päeva. Selle asemel, et ülejääva 1,2422 päevaga midagi erilist pihta hakata või liigaastatega jännata, koguks Hanke need päevad hoopis kokku ja paneks pärast viit-kuut aastat oma 364-päevalisele aastale juurde hoopis tööst vaba liignädala.

Ei tohikski hääletada

Et Hanke kalender nulliks paljud praegused liikuvad puhkepäevad ära, jääbki see ilmselt vaid üheks ideeks, nii arvavad ka mitmed teised majandusteadlased nagu Lawrence Mishel, kes on tööliste poole kalduva Economic Policy Groupi president. Ta lisab, et selle kasutuselevõtu küsimuses ei tohikski üldse mingit hääletust korraldada.

Hanke usub aga, et ta põhjendused elu efektiivsemaks tegemiseks viivad lõpuks tema kalendri kasutuselevõtuni. Selleks oleks vaja üht head eeskuju või näidet mingisuguse suurettevõtja näol, kes esimesena selle kalendri kasutusele võtaks.

Artikkel ilmus originaalis sellesügiseses ajakirja Popular Science`i Mysteries of Time and Space erinumbris.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised