Mis juhtus Tartu Ülikooli kollektsioonist mikroobi saanud südamejuustuga?
Algselt katsetati, kas sellest piimhappebakterist võiks saada relv tõrjumaks piimatoodetega levivat listerioosinakkust, mis ohustab rasedaid ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi. Kõik katseklaasiuuringud toimisid, kuni katsed jõudsid hiirteni. Siis aga selgus, et bakter oletatud ülesannet täita ei suuda, kirjutab Novaator.
Samal ajal oli valminud juba esimene proovipartii selle mikroobi abil toodetud juustu ning rühm inimesi oli juba asunud seda probiootilist juustu ohutuskatsete käigus sööma. Katsealuste vererõhunäitajaid uurinud doktorant pani tähele, et huvitaval kombel olid need paranenud.
See tõi uuringutesse ootamatu pöörde.
Nüüdseks on piimhappebakter Lactobacillus plantarum TENSIAt sisaldav südamejuust Harmony olnud Eestis juba kaks aastat müügil, see pälvis mullu Eesti parima piimatoote auhinna. Lisaks on tulnud mainekaid innovatsiooniauhindu bakterile Soomest ja Lõuna-Koreast.
Eriliste omadustega TENSIA bakterile on saadud 2010. aastal Eesti Vabariigi patent kasutamiseks antimikroobse ja vererõhku alandava probiootikuna. Sees on taotlus Euroopa patendiametile.
Uuringud ei tõesta toimet
Kõik oli korras kuni veebruari lõpuni. Siis teatas Euroopa toiduohutusameti EFSA (European Food Safety Authority) teaduskomisjon parmesani juustu kodulinnast Parmast Itaalias, et südamejuustu kohta esitatud väide, et see mõjutab kasulikult südame-veresoonkonna tööd, alandades vererõhku, ei ole piisavalt teaduslikult tõestatud.
“Aastaks 2011 pidi kõigil Euroopa Liidu toiduainete pakenditel olevatel terviseväidetel olema EFSA heakskiit, ettevõtetel oli kiire,” ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar, kelle käe all südamejuustu sees olev piimhappebakter avastati.
Küsimus oli siis selles, kas südamejuustu puhul võib kasutada väidet: see juust mõjutab kasulikult südame-veresoonkonna tööd, alandades vererõhku.
Euroopa Komisjoni poole pöördus südamejuust Harmony tootja piimandusühistu E-Piim, kes kasutab südamejuustus olevat mikroobi Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse litsentsi alusel.
Euroopa Komisjon on pannud selliste taotluste menetlemise EFSA õlule.
Taotlusele oli lisatud 38 teadusartiklit, need heitis EFSA teaduskomisjon kõrvale, sest üheski neist ei olnud uurimise all bakteri Lactobacillus plantarum TENSIA toime. Mikelsaare sõnul on küsimus puhttehniline, sest bakteri sellist nime ei saanud teadusartiklites kasutada enne, kui bakteritüve patenditaotlus oli sisse antud.
Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmeri töörühm leidis, et Lactobacillus plantarum TENSIA toodab selliseid peptiide ja lämmastik monooksiidi , millel võib olla vererõhku korrigeeriv toime. Seda oli kirjanduses mõnede teist liiki laktobatsillide puhul ka enne näidatud.
Lisaks oli EFSAle esitatuid nelja seni veel avaldamata uuringu tulemused. Neist kolm olid randomiseerimata, kuigi pimekatsetused ja seetõttu komisjoni hinnangul neid arvesse võtta ei saanud. Väikese osalejaarvuga katsetesse olid juustu sööma võetud need, kes olid ise nõus osalema. Kõik need kolm kõrvalejäetud uuringut olid näidanud, et juustusöömine normaliseeris katsealuste vererõhku.
Ainsana oli EFSA sõnul arvestatav neljas uuring, kus osales kokku 90 inimest, kellest osa tarbis iga päev 50 grammi TENSIA bakteriga ja osa tavalist juustu, kuid... “Katsegrupi ja kontrollgrupi vahel ei ilmnenud uuringu käigus ei süstoolse ega diastoolse vererõhu osas mingeid olulisi erinevusi,” tõdeb komisjon kokkuvõttes.
Uuringu andmeid analüüsides rühmitasid teadlased juustu söönud inimesed vererõhunäitude järgi ning kõrg-normaalse vererõhuga (130-140 mmHg) inimeste vererõhunäitajatele ilmnes juustusöömise positiivne efekt.
Sellise vererõhu puhul veel ravimeid välja ei kirjutata, kuid Mikelsaare sõnul on just see sihtrühm, kelle vererõhku saaks kasulikke baktereid sisaldava probiootilise toiduga reguleerida. Ameerikas on rohkem kui kolmandikul täiskasvanutest vererõhk kõrg-normaalne, piisab stressist, et see muutuks ohtlikult kõrgeks.
Kuid EFSA komisjoni hinnangul ei olnud katsealuste vererõhunäitajate järgi rühmitamine ja nende rühmade eraldi analüüsimine uuringut alustades plaanis ning hilisema analüüsi tulemusi ei saa võtta teadusliku tõestusena, et südamejuust tõepoolest suudab vererõhku alandada.
Zilmeri sõnul ilmselt EFSA eksib puudulikult väljatöötatud kriteeriumite tõttu. “Iga tavaline teadusuuring tegeleb saadud tulemuste analüüsiga, siit saavadki alguse avastused. Probiootilise juustu katsealuste grupeerimine vererõhu algväärtuste alusel ja selle järgi toime selgitamine pole uute rühmitamisandmete kasutuselevõtt, on kinnitanud mitmed biostatistikud Tartu ülikoolist,” ütles ta.
Mis saab edasi?
Järgnevalt on Mikelsaarel ja Zilmeril kavas üks suurema osalejate arvuga randomiseeritud uuring, kus just kõrg-normaalse vererõhuga katsealused söövad südamejuustu ja võrdlusrühm samasugust Edam-tüüpi juustu, milles TENSIA bakterit ei ole.
Mida tähendab randomiseeritud uuring? Kas kutsuda kokku kõik Tartu Ülikooli arstitudengid, mõõta nende vererõhku, sõeluda sealt järjestikku välja kõrg-normaalse vererõhuga tudengid ning anda neile kolm nädalat katsejuustu, jälgides toimet. Kuid?
“Tudengid on nii noored, nende vererõhk peaks korras olema,” täpsustab Mikelsaar. “Raske on üle 50 inimese valimit komplekteerida.”
Lisaks on veel üks probleem. Kui ravimiuuringutes on platseebo tablettides lihtsalt ilma mõjuta tärklisepulber, siis probiootilise juustu efekti suurust pole platseeboga võrrelda võimalik.
“Me saame võrrelda südamejuustu ja teise Edam-tüüpi juustu efekti omaette, sest ka selle teise juustu tootmine põhineb piimhappebakteril, mis ka võib teataval määral tervist, veresooni ja vererõhku mõjutada: seal on bakterid, seal on lipiidid, vitamiinid,” ütles Mikelsaar.
Nii Mikelsaar kui Zilmer möönavad, et EFSA üks peaülesandeid on hoida turult eemal kõlavaid väiteid kandvad imetoiduaineid, mis väidetavalt aitavad sadade tõbede puhul, kuid ühegi väite kohta pole olemas teaduslikku uuringut. “Nad peavad nõiad ja soolapuhujad õigusega eemale hoidma,” möönab Mikelsaar.
Niisiis on Mikelsaar ja Zilmer valmis südamejuustu toimet edasi uurima. Juba on sisse antud uus eetikakomitee taotlus, et uurida inimesi, kelle vererõhk on üle 130 mmHg.
EFSA otsust saab taotluse esitanud ettevõte Euroopa Komisjoni kaudu kuu aega protestida ja kui protest rahuldatakse, siis saab veel poole aasta jooksul lisada andmeid täiendavate uuringute kohta. Lisaks Eestis algavatele uutele uuringutele on praegu südamejuust katsetamisel ka ühes välisriigis.
