Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roger Penrose ja Vahe Gurzadjan Armeeniast Jerevani ülikoolist avastanud kosmilises taustkiirguses märke, mis võimaldavad neil öelda, et enne Suurt Pauku siiski oli midagi, vahendab Novaator.

Kosmiline taustkiirgus on olemas kõikjal universumis, see pärineb ajast, mil universum oli kõigest 300 000 aastat vana.

1990. aastate algul avastasid teadlased, et kosmilisele taustkiirguse temperatuurile on omane väikesed kõikumised. See kõikumine on üks tugevamaid tõendeid Suure Paugu teooriale, sest just neist väikestest kõikumistest on lõpuks saanud need suured struktuurid universumis.

Kui varem peeti neid temperatuurikõikumisi juhuslikeks, siis Penrose ja Gurzadjan avastasid piirkonnad, kus kõikuvus taustkiirguses pole sugugi juhuslik, vaid pigem korrapärane.

Korrapärased piirkonnad viitavad nende sõnul hiiglaslike mustade aukude omavahelistele kokkupõrgetele, mille käigus vabanes meeletu hulk energiat.

Huvitavaks muudab selle avastuse aga asjaolu, et osa neist korrapärastest piirkondadest viitavad mustade aukude kokkupõrgetele, mis pidid toimuma enne Suurt Pauku. Sellega ei taha teadlased väita, et Suurt Pauku polnudki. Pigem toetab see oletust, et  pauke on olnud mitmeid.

Kosmilise taustkiirguse jaotus viitab teadlaste sõnul pigem sellele, et me elame tsüklilises universumis, milles ühe igaviku või universumi lõpp põhjustab järgmise Suure Paugu, mille tulemusena saab alguse uus universum ja igavik.

Kõneksolevad mustade aukude kokkupõrked pidid toimuma vahetult enne eelmise igaviku lõppu ja enne meie universumi teket.

Penrose on varem uurinud tsüklilisi kosmoloogiamudeleid ning leidnud seal puudusi, mida teooria ei seleta. Nimelt ei ole seletust sellele, miks oli universumi sünnihetkel nii vähe entroopiat, ehk korratust.  Entroopia madal tase, ehk siis kõrge korrastatus oli vajalik selleks, et aine saaks üldse tekkida.

Tsüklilise kosmoloogia idee seisneb selles, et kui universumi paisumine jõuab viimse piirini, järgneb sellele mustade aukude plahvatus ning kõik nendes aukudes sisalduv läheb kaduma, sellega koos kaob universumist ka entroopia. Sel hetkel saab alguse uus igavik, universum.