Mida kujutab endast Saksamaal asuv Laacher See vulkaan?

Laacher See vulkaan kuulub Eifeli vulkaanilise piirkonna idaossa. Vulkaaniline aktiivsus algas seal umbes 730 tuhat aastat tagasi ja praegu on seal ca 330 vulkaanikoonust ja maari (kaldeerat, ehk tühjenenud magmakambi kohal tekkinud langatusala). Viimati oli purskeid 9000 – 10 000 aasta eest (Laacher See vulkaanist 12 900 aasta eest).

Kui vaadata veidi laiemalt, siis on Kesk-Euroopas Alpi mäestikust põhja ja lääne pool esinenud vulkaanilist tegevust juba viimase 70 miljoni aasta jooksul. Siiski on pursked olnud suhteliselt harvad ja mitte väga võimsad. Ühtegi neist vulkaanidest ei ole liigitatud supervulkaanide hulka, milleks tinglikult loetakse vulkaane, mis on andnud purskeid mahuga üle 1000 km3. Laacher See viimane purse oli mahuga ca 6 km3. Seega terminiga supervulkaan on kõne all olevas artiklis üle pakutud.

Maailmas eristatakse umbes kümmekond supervulkaani. Näiteks Yellowstone, Long Valley, Valles Caldera, La Carita USA-s, Toba Indoneesias, Aira Caldera Jaapanis ja Taupo Uus Meremaal. Suurim neist oli La Carita purse 27,8 miljoni aasta eest mille käigus väljus 5000 km3 tuhka jm materjali. Inimkonna kirja pandud ajaloo jooksul ei ole ühtegi sellist purset esinenud.

Kuigi hiigelpurset, millel oleks kliimale globaalne mõju, Laacher See vulkaanist karta ei ole, siiski põhjustaks ka keskmise võimsusega purse Euroopa kõige tihedama asustusega südames tohutu segaduse ja ehkki tõenäoliselt looduslik katastroofiline mõju Eestini ei ulatuks, abi ja ajutist elupaika tuleks meil ligemal elavatele inimestele kindlasti anda.

Tunnuseks, et Laacher See vulkaanist võib uus purse tulla, on sageli esinevad nõrgad maavärinad vulkaani all. Näiteks 2011 aastal esines kuus nõrka maavärinat tugevusega 1,8 — 3,6 palli sügavustel 1 — 20 km. Kuigi inimene nii nõrku maavärinaid enamasti ei tunne, annavad nad märku sellest, et magma liikumisi vulkaani all esineb. Millal nad purskena maapinnale jõuavad on raske prognoosida. Tuleb loota, et sakslased jälgivad vulkaani hoolega ja hoiatavad inimesi õigeaegselt. Vabalt võib see toimuda alles tuhandete aastate pärast.

Aarheoloogiliste andmete alusel on teada, et inimesed elasid Laacher See ümbruses ka eelmise suure purske eel. Siiski ei ole leitud tuhakihtide alt ei surnud loomade ega inimeste jäänuseid. Võimalik, et liginev katastroof oli mõistetav ka neil ammustel aegadel ja kõik, kes liikuda said lahkusid ohutusse kaugusse. Tuhalasundi alt on vulkaani lähedal leitud ainult juurtega väljakistud puid ja paari kilomeetri kaugusel on ka kännud maasse püsti jäänud.

Seega teadaolevail andmeil ei ole praegu paanikaks põhjust, ehkki ei ole kahtlust, et kunagi lähemas või kaugemas tulevikus sealt piirkonnast vulkaanid jälle purskavad.

Tarmo Kiipli on Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur