Mullune inimohvritega maavärin, mis raputas Hispaanias Lorca linna, tõi välja ebameeldiva seose maaparanduse ja purustuste vahel. Nüüd, kui teadlased on jõudnud uurida satelliitpilte, võivad nad täpselt järeldada, mis värises ja kui palju värises, kirjutab BBC.

Ilmnes, et just kohtades, kus on üritatud pinnavett kuivendamisega ära suunata, olid maavärina purustused tugevamad. Ja väljaandes Nature Geoscience ilmunud järeldused kinnitavad ka seda, et inimtegevus, näiteks kuivenduskraavide kaevamine või maasse augu puurimine võib omada kaugeleulatuvaid seismilisi tagajärgi.

Lääne-Ontario ülikoolis töötav Pablo Gonzalez koos oma töörühmaga uuris põhjalikumalt satelliitpilte just Lorca ümbruse kohta, ja leidis, et maalihe kolme kilomeetri sügavusel, mis põhjustas maavärina magnituudiga 5,1, oli ajendatud sellest, et naabruses oleva jõgikonna kuivamine oli soodustanud maa-aluseid pingeid. Ja sellele oli tõsiselt kaasa aidanud just kuivenduskraavide kaevamine maapinnal.

Lorca asub küll ka muidu seismiliselt aktiivses piirkonnas ja teised teadlased ütlevad, et selline maavärin oleks seal aset leidnud varem või hiljem niikuinii. Ka Gonzalez kinnitas Reutersile, et siiski vaid ühe maavärinakolde uurimisest ei saa teha kaugemaleulatuvaid järeldusi.

"Kuid tõendid, mida me oleme selle uurimuse tarbejks kogunud, võivad osutuda oluliseks, kui peaks edaspidi uuritama sarnaseid juhtumeid seal kus tammid, veehoidlad või sulavad liustikud asuvad tektooniliste murdekohtade lähistel," teatas Gonzalez.

11. mail 2011 sai Lorcat tabanud maavärinas Kagu-Hispaanias surma kümme ja vigastada 403 inimest.