Lennujaama röntgenskanner on sama ohtlik kui terroripomm
Vastuolulised masinad on paigaldatud lennujaamadesse mitmel pool maailmas ja külvanud kartust, et kahjuliku kiirgusega kokkupuutumine võib põhjustada vähki, vahendab The Daily Mail.
Nüüd on üks USA füüsikaprofessor õli tulle valanud, kuulutades, et skanneritel pole mingit mõtet, sest vähi tekkimine nende kiirguse mõjul on sama tõenäoline kui hukkumine terroristide poolt lennukisse toimetatud pommi läbi.
Arizona osariikliku ülikooli professor Peter Rez ütles, et nii skannerikiirguse kui terrorirünnaku läbi suremise tõenäosus on umbes üks 30 miljonist.
“Kõige rohkem muret ei tekita mulle mitte see, mis juhtub, kui masin töötab nii, nagu reklaamitud, vaid mis juhtub siis, kui see nii ei tööta.” Potentsiaalne rike või radiatsioonidoosi suurendada, väidab ta.
Professor Rez on röntgenkiirguse tagasihajumise printsiibil töötavate skanneritega (ingl backscatter scanner) tehtud pilte uurides leidnud, et tihti on selle kiiritatud radiatsioonidoos tootja väidetust suurem.
Rezi hinnangul tähendab tõenäosuste statistiline kattumine, et mingisuguste kogu keha kiiritavate masinate rakendamine reisilennunduses lihtsalt ei ole põhjendatud — riskid on ühesuurused.
“Mõlemad juhtumid on ääretult ebatõenäolised; aasta jooksul kummagi läbi suremise tõenäosus on kümme korda väiksem kui šanss piksenoolega pihta saada.”
Kriitikud kurdavad, et ehkki skannerites rakendatava nõrga kiirega organismi sattuv kiirgusdoos pole eriti suur, koondub kiirgus nahale — ühele kõige kiirgustundlikumatest elunditest inimkehas —, mistõttu doos võib olla esialgsetest hinnangutest kuni 20 korda suurem.
Hulk teadlaseid on juba toidu- ja ravimiametile kaevanud, et enne skannerite üleriigilist juurutamist pole nende turvalisuse kõiki tahke piisavalt vaetud.
California ülikooli biokeemiku John Sedati ja kolleegide väitel neeldub suurem osa skannerite kiirgusest nahka ja nahaalustesse kudedesse.
“Doos, mis jaotuks ühtlaselt kogu kehas, oleks ohutu, ent ainuüksi nahale kiiritatuna võib see olla ohtlikult suur,” väidavad nad.
Teaduse ja tehnoloogia amet reageeris möödunud nädalal omapoolse kinnitusega, et skannereid on ulatuslikul määral testitud ning vastavad ohutusnõuetele.
Columbia ülikooli radioloogiauuringute keskuse juhataja David Brenneri sõnul varitseb kõige suurem oht lapsi ja reisijaid, kellel esineb geenimutatsioone — s.t, umbes 20 protsenti rahvastikust —, kuna nende kehade suutlikkus DNA-le röntgenkiirgusega tekitatud kahjustusi parandada on väiksem.
“Tagasihaju-röntgenskanneritega seostatavad individuaalsed ohud on tõenäoliselt äärmiselt väikesed,” ütleb ta. “Kui kõiki 800 miljonit inimest, kes igal aastal lennujaamu läbivad, skannitaks röntgenkiirgusega, siis võiks väike oht üksikisikule kiiritatud inimeste koguhulgaga korrutatuna näidata, et potentsiaalne oht rahvatervishoiule või ühiskonnale on siiski olemas. Elanikkonnale jaotatult võib risk osutuda oluliseks.”
Röntgenskanner teeb inimestest täispikkuses pilte, mis sisestatakse eraldi paiknevas kambris arvutisse. Arvuti analüüsib inimkeha loomulikke kumerusi ja märkab potentsiaalseid relvi, mis tavalisel läbiotsimisel võiksid märkamatuks jääda.
Ühendkuningriigi tsiviillennundusamet, transpordiministeerium ja tervisekaitseamet kinnitavad, et tehnoloogia on turvaline ning nende läbi viidud katsed näitavad, et selleks, et saada sama suurt kiirgusdoosi kui ühestainsast kopsuröntgenpildist, tuleks skannerit läbida 5000 korda.
Nende sõnul on rangete turvanõuete tingimustes iseenesestmõistetav, et turvatöötajaskond annab endast kõik, kahandamaks lennureiside turvariske miinimumini.
“Aparaadi kasutamise Ühendkuningriigis volitas transpordiministeerium ning selle ohutust on hinnanud tervisekaitseamet. Olukorra näitlikustamiseks tuleks osutada, et skannerist lähtuv kiirguskogus on võrreldav sellega, mis mõjub inimesele kahe minuti vältel üle Atlandi ookeani lendavas lennukis,” väidab tsiviillendundusameti CAA esindaja.
“Ajakirjanduses ilmunud hiljutised ohuavaldused on olnud mõnevõrra liialdatud ning võimalik, et tekitanud tihti reisivates kodanikes ärevust. Praeguste regulatsioonide tingimustes võib üht inimest aasta jooksul skannida 5000 korda ilma, et tekiks probleeme.”
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
