Värvusetu, lõhnatu ja mittepõlev lämmastik trifluoriid (NF3) on 17 000 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Kyoto protokoll aga ei sätesta NF3 emissoonile mingeid piiranguid, sest lepingu sõlmimise ajal 1997. aastal toodeti seda gaasi üliväikestes kogustes, teatab
.

Kuna Kyoto protokoll gaasi kasutamist ei reguleeri, siis pole ettevõtetel kohustust teavitada, kui palju gaasi nad õhku paiskavad. Seetõttu oli teadmata, kui palju NF3 atmosfääris leidub. Eksisteerisid vaid ligikaudsed hinnangud — 2006. aastal arvati, et gaasi võib olla õhus 1200 tonni.

Hiljuti aga mõõtis USA-s Californias asuv Scrippsi okeanograafia instituut esmakordselt, kui palju lämmastik trifluoriidi on viimaste aastakümnete jooksul atmosfääri paisatud. Selgus, et seda on varem hinnatust neli korda rohkem ehk 5400 tonni.

Analüüsides õhu kvaliteedi muutust viimase kolmekümne aasta jooksul avastasid teadlased, et alates 1978. aastast on NF3 tasemed atmosfäärid kasvanud igal aastal 11 protsenti, ja et lõviosa emissioonist on toimunud põhjapoolkeral.

Teadlaste arvates tuleks lämmastik trifluoriid lisada Kyoto protokolli kasvuhoonegaaside nimistusse, mis tagaks, et gaasi emiteerimise kohta hakataks arvet pidama.