Süsteem oskab aju skannides dešifreerida mõttemustreid ja öelda, mida inimesed mõtlevad, vahendab The Daily Telegraph.

See läbimurre on tehnoloogiline hüpe, sest aparaat suudab tungida inimeste mälestustesse ja eristada eri meenutusi. Seade on ootuspärane edasiarendus: sama töörühm rakendas sama tehnikat mullu uurimuses, mille raames seirati inimese liigutusi arvutiga simuleeritud ruumis.

Ajakirja Current Biology veebiväljaandes avaldatud uurimus keskendub hipokampusele, piirkonnale aju keskosas, millel on kriitiline roll lühimälu töös.

Telepaatiamasin võib teha võimalikuks eksimatu valedetektori ning kaasa tuua koguni mälestuste manipuleerimist nagu tunnustatud linatoeses “Karge meele igavene sära” (Eternal Sunshine of the Spotless Mind, 2004).

Oma viimatise katse raames näitasid uurijad kümnele katsealusele kolme seitsme sekundi pikkust filmilõiku, milles tavalised naised tegid tüüpilises linnakeskkonnas igapäevaseid toimetusi: panid kirja posti, jõid pabertopsist kohvi jms.

Katsealused pidid nähtu meelde jätma ning ajuverevoolu muutuste mõõtmise kaudu ajutegevust salvestava magnetresonants-tomograafi sisemuses stseene hiljem ükshaaval meenutama.

Seejärel analüüsis arvutialgoritm elektrilisi mustreid ning suutis tuvastada, millist filmi katsealune meenutas, umbes 50-protsendilise tõenäosusega — see on juhuslikust märksa parem tulemus.

“Varasemates katsetes oleme keskendunud elementaarsetele mälestustele nagu kellegi asupaik keskkonnas. Palju põnevam uurimisteema on “episoodilised” mälestused ehk keerulised igapäevased mälestused, mis hõlmavad endasse palju rohkem teavet selle kohta, kus me oleme, mida me teeme ja kuidas me end tunneme," ütleb University College Londoni professor Eleanor Maguire.

"Meil on õnnestunud vaadelda ajutegevust ühe konkreetse episoodilise mälestuse juures ehk põhimõtteliselt analüüsida mälu enese jäetud jälgi. Avastasime, et meie mälestusi esindatakse kindlasti hipokampuses. Nüüd, kus me teame, kus need asuvad, on meil ehk võimalus mõista mälestuste salvestamise protsessi ja seda, kuidas need aja jooksul muutuda võivad.”

Uurijad kasutasid samasugust skannimistehnikat varasema uurimuse raames nelja virtuaaltegelikkusesse konstrueeritud ruumis liikuva mehe asukohtade määramiseks. Igas külastatud punktis olid ajutegevuse mustrid erinevad, mis võimaldaski ajutegevuse skannimise kaudu meeste virtuaalseid asukohti ära arvata.