Varasemal ajal on evolutsiooniuurijad oletanud, et tänapäevastele inimahvidele ja inimesele iseloomulikud küüned tekkisid siis, kui imetajate keha hakkas suuremaks muutuma, vahendab Novaator.

Ameerika Ühendriikidest leitud kivististe uurimine lubab arvata, et esimesed küünekandjad olid pisikesed poolahvidele sarnanevad loomad.

Teilhardina brandti oli tilluke leemurilaadne loom, kes suutis hõlpsasti puude otsas ronida.

Vähem kui 15 sentimeetri pikkune olevus oli kõigesööja.

Ta elas ligikaudu 55 miljonit aastat tagasi, kui kliima oli üsna soe.

Pikemalt loe edasi SIIT.