Kümnenditetaguste andmete uus analüüs viitab elu olemasolule Marsil
Eelmisel nädalal ilmunud uurimuses järeldab väljatrükkide baasil taaselustatud 36 aasta taguseid andmeid uuesti analüüsinud matemaatikute ja teadlaste rahvusvaheline töörühm, et NASA siiski leidis Marsil elu, vahendab Discovery News.
Lõuna-California ülikooli neurofarmakoloog ja bioloog Joseph Miller rõhutas lisaks, et NASA ei pea väite tõendamiseks läkitama Marsile mehitatud ekspeditsiooni.
"Absoluutseks kinnituseks piisab videoülesvõttest, millel on näha Marsi bakterid. Sinna tuleks saata mikroskoop, mis võimaldaks bakterite liikumist vaadelda.
Selle põhjal, mida oleme seni saavutanud, julgen 99-protsendilise kindlusega öelda, et seal leidub elu."
Millerile annab muu hulgas kindlust NASA Vikingi-lennu raames 1976. aastal Marsile maandatud robotite abil läbi viidud elu tuvastamise katse käigus kogutud andmete värske analüüs.
Uurijad võtsid teravdatud vaatluse alla toorandmed, mis koguti nn sildistatud väljalasete (ingl Labeled Release) katse käigus. Katse seisnes mikroobse ainevahetuse märkide otsimises kahe Vikingi maanduri kogutud ja töödeldud pinnaseproovidest. Teadlaste üldise konsensuse kohaselt leiti eksperimendi käigus tõendeid geoloogilisest, mitte bioloogilisest tegevusest.
Hiljutine uurimus lähenes küsimusele uue nurga alt. Teadlased teisendasid toonase uurimistööga seotud uurijailt saadud andmete väljatrükid digitaalseteks arvukogumiteks ja mõõtsid tulemuste keerukuse määra. Kuna elussüsteemid on mittebioloogilistest protsessidest komplitseeritumad, keskendus uurimus tulemustele puhtalt arvuteaduslikust perspektiivist.
Vikingi eksperimentide tulemuste keerukus osutus umbes sama keerukaks kui Maa bioloogia baasil tehtud samasuguste analüüside andmekomplektid. Uurijate kinnitusel iseloomustab taoline korrastatuse määr pigem bioloogilisi kui puhtfüüsikalisi protsesse.
Kriitikud väidavad vastu, et rakendatud meetodi tõhusust pole maiste bioloogiliste ja mittebioloogiliste protsesside erinevuste mõõdistamisega seni kontrollitud, mistõttu uurimuse tulemused on järelduste tegemiseks liiga ennatlikud.
"Marsilt pärinevate andmete juures tuleks ideaalis rakendada tehnikat, mis on Maal edukalt kalibreeritud ja juurutatud. Vajadus selle järele on ilmne; Marsil puuduvad meil võimalused meetodi testimiseks, samas kui Maal on see võimalik," selgitas Californias Moffett Fieldis tegutseva NASA Amesi-nimelise uurimiskeskuse planetoloog ja astrobioloog Christopher McKay.
Ehkki tulemused pole raudkindlad, kujutavad need Milleri hinnangul endast täiendust tõenditele, mis vaidlustavad levinud hinnangut, et Vikingi-missiooni käigus Marsilt elumärke ei leitud.
Samuti tegeleb ta juba andmete korduvanalüüsiga, selgitamaks välja, kas perioodil, mil nädalatepikkune tolmutorm Marsil päikesevalguse varjutas, esines andmetes olulisi variatsioone. Eeldatavasti oleksid bioloogilised süsteemid keskkonnamuudatustele reageerinud geoloogilistest süsteemidest erinevalt. Selle analüüsi andmed saavad eeldatavasti avaldamisküpseks augustis.
Uurimus ilmus ajakirja International Journal of Aeronautical and Space Sciences veebiversioonis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!