Itaalias korraldatud uuringu jaoks testiti 14 kuu jooksul nii Alzheimeri tõve alla kannatavate, kerge kognitiivse kahjustusega kui ka hea tervise juures olevate inimeste mälu ja teisi kognitiivseid võimeid (nt intelligentsus, keskendumisvõime), samuti uuriti nende aju võimalike kahjustuste suhtes, vahendab
ajakirjas Neurology avaldatud artiklit.

Selgus, et sarnase haridustasemega ning rohkem peaga töötavatel inimestel esines ajukahjustusi tunduvalt harvemini kui madalama haridustasemega ja vähemnõudlikku tööd tegevatel inimestel.

„Meie teooria on, et haridus ja vaimne töö loob dementsuse vastase puhvri ehk kognitiivse reservi,” ütleb üks uuringu autoreid dr.Valentina Garibotto San Raffaele ülikoolist, selgitades, et „targem” aju suutis kahjustusi kompenseerida ning nende omanikel endaga toime tulla.

Garibotto sõnul on sellele kaks võimalikku seletust: kas aju muutub hariduse ja nõudliku töö tõttu tugevamaks… või panevad aju kognitiivse reservi paika need geneetilised faktorid, mis võimaldavad inimesel nii hariduses kui ka tööelus rohkem saavutada. „Meie uuringuga ei olnud võimalik kindlaks teha, kumb on otsustavam,” nendib ta.