Kuidas ometigi võis silla ehitus niivõrd nihkesse minna?

 (52)

Kuidas ometigi võis silla ehitus niivõrd nihkesse minna?
www.engineeringexplorer.com

Need pildid ei levi küll niivõrd alternatiivmeedias, kui pigem reklaambrošüürides. Kuid maailma kuulsaim foto "suurimast ehituspraagist maailmas" ei ole kohe kindlasti see, mis pildilt välja paistab.

Reaalses elus võiks selline asi isegi võimalik olla, et ehitatava silla kaks otsa omavahel kokku ei lähe, kuigi seda kujutaks pigem riikides, kus ehitamisel mõistus ja vastutus kokku ei lähe.

Kuid siinse loo avafotol on teada ka allikas Zurich American Insurance Company, ehk firma, mis algselt rajatud 1872. aastal Šveitsis, tänaseks laienenud aga Ameerikasse. Tegemist on illustratsiooniga, fototöötlusega, mis loodi selleks, et rõhutada ehituste kindlustamise tähtsust. See foto on ringluses juba 2007. aastast.

Tegemist pole ka esimese samalaadse ideega, võime näha teiselt pildilt:

http://message.snopes.com/
Seotud lood:


Tegelikult, on sillaehitusel maailma erinevates kohtades ette tulnud ikka igasuguseid probleeme.

Näiteks USA-s, Michiganis 1979-1988 ehitatud Zilwaukee silla ehitamise ajal hakkas tasakaalustamatuse tõttu silla üks ots vajuma, 1,5 meetrit ja teine ots kerkima, 1,1 meetrit, sundides tööd ümber tegema ja sild läks oma poolteist korda kallimaks. Vigu tehti ka siis, kui 2008. aastal seda silda remontinud töölised puurisid auke silla kandekonstruktsioonidesse.

Loe veel

Eesti kuulsaim altminek sillaehitusel pärineb 1928. aastast, kui Tartu naabruses ehitatud Kärevere sild paar päeva pärast valmimist kokku varises. Silla kandeelemendid olid valatud jõkke, kus nad ei jõudnud korralikult kivistuda. Tulemuseks oli uue silla ehitamine 1937. aastaks kuivale maale, ning Emajõgi suunati seejärel selle alt läbi voolama. 1999. aastast alates kulgeb selle kõrvalt praegune uus sild.

Sarnaseid eksimusi silla kandeelementide paigaldamisel ja kinnitamisel on teada maailmast ridamisi. Ainuüksi 21. sajandil on suuri sildu enne valmimist kokku varisenud Hispaanias, Taanis, Venemaal, Lõuna-Koreas, Norras, Brasiilias, Indias jne. Hiina sildade kokku kukkumised on juba legendaarsed, kuigi alati ei aeta süüd just arhitekti kaela:

Vaata pilte Hiina sillavaringutest siit

1994. aastal kukkus sisse tükk Seongsu sillast Lõuna-Koreas vigase keevituse tõttu:

Seongsu sild Wikimedia commons

2000. aastal avatud Millenniumi sild Londonis tuli sulgeda juba pool tundi hiljem ja remonti panna, sest arhitektid ei olnud arvestanud külgsuunalise kõikumisega:

Jõudes juba siinse artikli mõttele lähemale:

Kui Šveitsi ja Saksamaa vahele üle Reini ehitatud Laufenburgi sild hakkas 2003. aastal valmima, selgus tõesti, et mõlemalt poolt alustatud silla otsad ei lähe kokku - üks pool oli 54 sentimeetrit kõrgemal kui teine. Ehitajad teadsid küll 27-sentimeetrisest kõrgusvahest kallaste vahel, aga mingil põhjusel see tööde käigus kahekordistus, mitte ei kadunud. Saksa poolelt tuli silda alla lasta, siis sai see alles valmis.

Laufenburgi Hochrheinbrücke Wikimedia commons

Hea lugeja, kui oled mõnest samalaadsest veast veel kuulnud, anna aga kommentaarides teada.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised